Laps ei söö köögivilju
Miks minu laps ei söö köögivilju?
See pole nii ainult teie lapsega…
1-3-aastane laps võib muutuda valivaks või keeruliseks sööjaks. Paljudel lastel esineb toiduneofoobiat ehk hirmu proovida uusi ja tundmatuid toite. Teised jällegi keelduvad toidust, mida nad varem meelsasti sõid (valiv söömine). Mõni laps teeb mõlemat! Põhjusest olenemata söövad sellised lapsed köögivilju väga väikeses koguses või üldse mitte.
Miks me vajame köögivilju?
Köögiviljade rikas toiduvalik aitab organismi kaitsta erinevate haiguste eest. Köögiviljad sisaldavad kasulikke vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja muid tervisele olulisi aineid. Sealjuures ei ole üks köögivili parem kui teine, oluline on anda lapsele võimalikult erinevaid vilju.
Kui palju?
Köögivilju tuleks lapsele pakkuda igal toidukorral ja päevas vähemalt viis väikest portsjoni. Pidage meeles, et tulemusteni jõudmine võtab aega. Tehke seda pisikeste sammude kaupa.
Miks minu lapsele köögiviljad ei meeldi?
Mõnel lapsel kulub teatud toitudega harjumiseks rohkem aega. Lapsed õpivad teistelt inimestelt ning neid jäljendades. Kui teile meeldivad köögiviljad ja te sööte neid mitmekesiselt, sööb ka teie laps neid suure tõenäosusega meelsamini.
Söömisel kasutab inimene kõiki oma meeli – maitsmist, nägemist, haistmist, kuulmist ja kompimist. Mõned lapsed võivad olla tundlikumad lõhna- ja maitsemuutuste suhtes ning keelduda teistmoodi valmistatud toidust isegi siis, kui nad on seda toitu varem meelsasti söönud. Mõelge selle peale, kui valmistate ette köögivilju, mida teie laps võiks teie arvates proovida.
Iga inimene on erinev. Meie maitsemeeli võivad mõjutada meie geenid. Mõnele ei pruugi meeldida mõrud köögiviljad nagu brokoli ja spinat, kuid väikestes kogustes võib ta õppida neid ja ka kõiki teisi köögivilju armastama.
Mis toimib kõige paremini ja miks?
Abistavad tegevusedKas… |
Miks see toimib? |
köögiviljad kuuluvad iga päev kogu pere menüüsse? | Väikelapsed õpivad eeskujudelt. Kui teie laps näeb teid köögivilju söömas, hakkab ta suure tõenäosusega neid ka ise tulevikus sööma. Oluline on, et pere toidulaual oleks iga päev palju värvilisi köögivilju ning anda lapsele võimalus neid proovida. |
pakute erinevaid köögivilju ja lisate menüüsse pidevalt uusi valikuid | Kui teie laps proovib erinevaid köögivilju, on ta tulevikus vastuvõtlikum uutele maitsetele ja toitudele. Pakkuge oma lapsele erinevaid köögivilju, mitte ainult neid, mida ta kindla peale sööb. Nii muutub tema toidulaud mitmekesisemaks. |
annate uut köögivilja lapsele esialgu proovida vaid väikese tüki ja ei survesta teda sellega | Söögiga survestamine võib anda vastupidise tulemuse. Olulisem on julgustada oma väikelast avastama ja maitsma uusi köögivilju ning seda tükk tüki haaval. Samuti arvestage lapse võimega süüa tükitoitu. |
võtate keeldumise korral taldriku midagi mainimata ära ja proovite järgmisel päeval uuesti | Põhiline on lapsele pidevalt uusi köögivilju pakkuda. Ära heida meelt, kui ta seda esimesel korral ei soovi süüa. Uute maitsetega harjumine võtabki aega. |
Praktilised näpunäited köögiviljade pakkumiseks
- Vokkige paprikat, herneid, suhkruherneid, suvikõrvitsat, porgandit, pastinaaki, kartulit ja peeti, nii et need on veel krõmpsud ja maitsevad magusalt
- Ära survesta last sööma, vaid lahenda toiduga tutvumine mänguliselt. Võtke omavahel mõõtu, kes saab kurgi- või porgandiviilu sisse kõige tugevamad hambajäljed!
- Pakkuge porgandit, paprikat, kurki ja sellerit kangidena ning serveeri seda maitsva kastmega koos.
- Laske lapsel ise köögivilju valida ning otsustada, kui palju ta neid süüa tahab.
- Peitke lapsele meeldivaid köögivilju suppidesse, ühepajatoitudesse ja pastakastmesse
- Mõelge vikerkaarevärvides! Paluge tal nimetada rohelisi, punaseid ja kollaseid köögivilju ja arutage, millised värvid talle kõige rohkem meeldivad.
- Kasvatage koos köögivilju! Potis saab kasvatada redist, rohelist sibulat ja kasvõi kartulit.
- Võtke ta poodi kaasa ja paluge tal ise valida, millistest köögiviljadest võiks õhtul suppi keeta.
Lastearst Külli Muug