Laps on alakaaluline

Aptaclub Laps ei ole täiskasvanu Toitmine pärast 1. eluaastat Laps on alakaaluline

**Külli Muug**
*Lastearst ja kliiniline lastepsühholoog*

Iga inimese kaal on erinev, aga kuidas aru saada, kas ja millal tuleks oma lapse kaalu pärast muret tunda?

Kas ma peaksin muretsema?

Mõned väikelapsed on looduse poolt suuremad või vastupidi väiksemad kui teised. Mõne lapse kaal võib olla kaalu-ja kasvukõverate alumiste joonte juures. Kui tekib mure oma lapse kaalu pärast, tasub alati konsulteerida oma lapse arsti/õega, kes oskab öelda, kas lapse kasvamine ja areng on normaalne ja eakohane.

Miks on minu laps alakaaluline?

Iga inimene on erineva kuju, pikkuse ja suurusega. Geenid mängivad lapse kaalu puhul väga suurt rolli, ent pea sama olulised on ka pere toitumisharjumused. Väikelapsele pakutav toiduvalik ja söömisharjumused peegeldavad üldjuhul perekonnas kui tervikus toimuvat. Kui me ei saa söögist ja joogist kätte piisavas koguses energiat ja toitaineid, võib lapse kasvamine ja kaaluiive häiruda. Kaalulanguse põhjuseks võib olla ka mõni krooniline haigus. Mistahes kahtluse korral tasub ühendust võtta oma perearsti või lastearstiga ning vajadusel teha lisauuringuid.

Miks on see oluline?

Alakaalulisus põhjustab juba lapseeas tõsiseid terviseprobleeme, pärssides tema arengut ja kasvamist ning kandudes hiljem üle ka täiskasvanuikka. Seetõttu on oluline pöörata lapse toitumisele tähelepanu juba sünnist alates.

Mida ma saan teha?

Selgitage välja, kas teie laps kasvab ootuspäraselt ja kas tema kaal on tema arengu ja kasvamise kohta normaalne. Külastage perearsti või lastearsti, kes oskavad lapse kaalu ja kasvamist hinnates öelda, kas tema areng on normaalne ning võimalike probleemide korral anda head nõu.

Lapse valikuline söömine muudab toidukorrad stressirohkeks ja keeruliseks. Ilmselt muretsete te liiga palju ning sunnite seeläbi oma last sööma. Selline taktika võib aga olukorra hoopis hullemaks teha. Päevad ei ole vennad ning väikelapse isu võib erineda nii toidukorra, päeva kui nädala kaupa, sõltudes tema aktiivsusest, kasvukiirusest ja ümbritsevast keskkonnast. Lähenege söömisele mänguliselt. Rääkige omavahel toiduainete tekstuurist, lõhnast, värvist ja maitsest. Teinekord vajab laps toiduga sina peale saamiseks hoopis kaasahaaravat lugu või seost, mis paneb teda toidu peale rohkem mõtlema.

Mis toimib kõige paremini ja miks?

Abistavad tegevused Kas...	Miks see toimib

teil on sisse seatud kindel söömisrežiim: põhitoidukorrad ja vahepalad kindlatel aegadel?	Väikelapse toiduportsud on väikesed, kuid nad vajavad sagedasi toidukordi. Päevas peaks olema 3 suuremat toidukorda ja toidukordade vahel 2 kuni 3 oodet. Sellega väldite näksimist, mis rikuks enne toidukorda tema isu.

te lasete lapsel otsustada, kui palju ta süüa tahab?	Teie väikelaps teab kõige paremini, kui palju toitu ta vajab. Väikelapse isu oleneb tema energiavajadusest ja kasvukiirusest ning kui lapsel lubatakse süüa tema enda valitud kogustes, reguleerib ta toiduga saadavat energiahulka väga hästi. Ärge sundige teda taldrikut tühjaks sööma, kui ta seda parasjagu ei soovi. Proovige alguses pakkuda toitu väikestes kogustes ja laske tal juurde küsida, kui ta selleks ise valmis on. Liiga suur taldrikutäis võib tal isu ära võtta. Jälgige oma ootusi. Teie väikelaps võib praegu süüa vähem, kui te mäletasite teda imikuna söövat. Muretsemiseks ei ole põhjust – ta lihtsalt ei kasva enam nii kiiresti kui imikuna.

te väldite piima ja muude jookide liigset joomist toidukordade vahel?	Liigne piima joomine ei ole hea. Rohkem kui 3 joogikorda või 500 ml piima päevas võtab isu süüa teisi kasulike toite, mida teie laps vajab energia ja toitainete vajaduse katmiseks. Vältige gaseeritud ja magusaid jooke, sest need täidavad teie väikelapse kõhu ja võivad põhjustada hambakaariest. Toidukordadel ja nende vahel andke lapsele vett või piima, kuid jälgige, et te ei anna talle vahetult enne toidukorda liiga palju juua.

te jääte toidukorra ajal rahulikuks ja ei sunni last sööma?	Väikelapsed tajuvad pinget ja ärevust. Pinges lapsevanem ja tema tujud võivad mõjutada lapse isu. Püüdke jääda rahulikuks ka siis, kui ta keeldub oma toidust või vahepalast, võtke see midagi ütlemata ära ja oodake järgmise plaanitud toidukorra või ooteni, et seda lapsele taas pakkuda. Kui olete kujundanud hea režiimi, peaks toidukordade või oodete vahele jääma 2 kuni 2 ja pool tundi. Abi saamiseks lugege jaotist „Menüü kavandamine“.

olete taganud, et kõigil pereliikmetel oleksid head toitumisharjumused	Teie laps õpib teilt ja teistelt pereliikmetelt. Näidake eeskuju, et teie laps teaks, mida tähendab mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine. Sööge ühiselt koos perega laua taga ning sööge ühte ja sama toitu. Tervislikust ja tasakaalustatud lapse menüüst ei ole kasu, kui te ise midagi muud sööte. Asetage toit keset lauda, et iga pereliige saaks nii palju taldrikule tõsta, kui ta soovib. Nii õpib ka laps endale sobivas koguses sööma.

Peamised õppetunnid:

Teie laps tunneb ise, kui ta näljane on ja võiks ise otsustada, kui palju ta sööb ja joob
Teie lapse söömisrežiim võiks koosneda iga päev 3 kindlast toidukorrast ja 2–3 toidukordade vahelisest ootest. Lapsevanema roll on otsustada, mida ja millal laps sööb ja joob
Teie väikelaps õpib teilt ja kogu perelt. Sööge ühe laua taga koos samu toitusid.
Väikese toidukoguse korral on võimalik toidu energiasisaldust tõsta lisades võid või toiduõli, nii aitad lapsel kaloreid juurde saada.