Külmetushaigused ja gripp
Mis on gripp? See tähendab aevastamist, köha ja mõnikord isegi palavikku. Külmetamine ega gripp ei ole kellegi jaoks meeldiv – eriti veel lapse jaoks. Sageli arvatakse, et selliseid viirustest põhjustatud haigusi saame me ainult külmetades või vihma kätte jäädes. Tegelikult see nii ei ole. Külmetushaiguseid ja grippi põhjustavad viirused, mitte aga vihmane ilm ja viibimine külma õhu käes. See tähendab, et need viirused ringlevad aastaringselt, mitte ainult sügisel ja talvel. Kuidas nakatumine tavaliselt toimub? Külma ilmaga veedame rohkem aega siseruumides ja oleme tihedamalt kontaktis teiste inimestega. Viirus levib aevastamisel ja köhimisel vabanevate piiskade abil. Nii ongi viirusel siseruumides lihtsam ühelt inimesel teisele levida. See on ka põhjus, miks teie lapsel on suurem võimalus lasteaias viirusnakkust saada.
Külmetushaiguste ja gripi ennetamine
Viirused on alati meie ümber. Kui inimese immuunsüsteem on tavapärasest nõrgemas seisus ja ta haigestub, siis ta levitab seda tõenäoliselt ka teistele edasi. Need inimesed nakatuvad, kui viirus satub nina, silmade või suu kaudu nende kehasse. Iga kord, kui te puudutate potentsiaalselt nakkust kandva käega oma nina või puhastate pärast õhtusöögisegadust oma lapse nägu, võite viirusega nakatada nii ennast kui ka oma last. Seetõttu on väga oluline pesta sageli enda ja oma lapse käsi! Hea hügieen on hädavajalik, et kaitsta ennast ja oma last viirustesse nakatumise eest.
Oluline on ka regulaarne ruumide õhutamine, jalutamas käimine ja aktiivsed tegevused õues. Ka tasakaalustatud toitumine on siin oma roll.
Nõuanne: gripi- ja/või külmetushaiguste vältimiseks püüdke hoida enda ja lapse käed võimalikult viirusevabad, pestes neid sageli vähemalt 20 sekundit.