Laps ei saa piisavalt rauda




Teele Teder
Toitumisspetsialist

 

 

Miks on raud lapse jaoks oluline?

Raual on oluline roll hapniku viimisel kopsudest kudedesse. Lisaks mängib raud olulist rolli energiatootmises, toetab ajutegevust ja immuunsüsteemi. Rauavaegusest tingitud kehvveresus ehk aneemia on laialt levinud terviseprobleem üle kogu maailma. Kehvveresust esineb ka väikelastel, koolilastel ja noorukitel.

Kas minu laps saab piisavalt rauda?

Rauda leidub nii loomset kui ka taimset päritolu toidus ning nende imendumisprotsent on erinev. Näiteks loomset päritolu toidust leiduv raud (heemne raud) on organismile omastatav 15–35% ulatuses ja taimset päritolu toidus, nt. teraviljatoodetes leiduv raud (mitteheemne raud)  on omastatav 2–20% ulatuses. Viimasel aitab imenduda C-vitamiin.

Allpool olevatele küsimustele vastates võid saada aimu, kas teie laps saab toidust kätte piisava koguse rauda.

Organismis on liiga vähe rauda – mis võib seda põhjustada?
Mida teha?

 

 

Rauarikaste toitude vähene tarbimine

Lapsed, kelle igapäevasesse menüüsse kuuluvad rauarikkad toiduained nagu liha, kala ja kana, saavad toidust kätte rohkem rauda kui teised. Kui teie laps on taimetoitlane, lugege infolehte „Kuidas toita oma taimetoitlasest väikelast?“

 

 

Liigne piimajoomine

Liigne lehmapiima joomine täidab kõhtu ning laps ei taha siis süüa muid toitumispüramiidis olevaid vajalikke toidugruppe.  see võib vähendada tema isu süüa muid toitumispüramiidis olevaid vajalikke toidugruppe.

Mida saan mina teha, et minu laps saaks toidust kätte piisavas koguses rauda?

Lapse menüüd planeerides jälgige toidupüramiidi põhimõtteid. Nii saate olla kindel, et teie laps saab toidust kätte piisava koguse rauda ja teisi normaalseks arenguks vajalikke toitaineid. Huvi korral saad juurde lugeda artikleid „Minu laps ei söö liha ega kala“ ja „Minu laps ei söö köögivilju“.

Toidud, mis sisaldavad rikkalikult rauda

Toidud, mis sisaldavad mõõdukalt rauda

Toidud, mis aitavad organismil rauda omastada

 

 

 

Liha:

– veiseliha

– lambaliha

– sealiha

– kanaliha

– maks

 

 

– Muna

– Täisteratooted nagu amarant, kinoa, rukis, täistera nisujahu ja täistera kaerahelbed. 

– Kuivatatud puuviljad

– Pähklid nagu mandlid, sarapuupähklid ja india pähklid. 

– Kaunviljad nagu läätsed ja herned

– Rohelised lehtköögiviljad nagu salatid, lehtpeet, spinat, rukola

– Seemned nagu seesami- ja mooniseemned, kõrvitsa- , lina - ja kanepiseemned,  

Toidud, mis sisaldavad C-vitamiini, nagu

– tsitruselised, puuviljad

– tomat

– maasikas

– brokoli ja paprika

– astelpaju

– mustsõstrad

Kas raud on kõige olulisem toitaine?

Ei, kõik toitained on võrdselt olulised ning vajalikud hea tervise tagamiseks. Lugege infolehti „Kuidas toita oma väikelast“ ja „Menüü koostamine“, mis on head abimehed tasakaalustatud toitumise kavandamisel. Inspiratsiooniks leiab siit ühe päevase näidismenüü, mis sisaldab ohtralt rauarikkaid toite:

 

Hommikusöök
Lõunasöök
Õhtusöök

 

 

 

Kaerahelbepuder* maasikate ja mustikatega. Kui annad oma lapsele väikelapse piimajooki, võid pudru valmistamisel kasutada tavalise piima asemel just seda

 

Omlett kanasingi ja värske rohelise salatiga

 

Müsli täisterakaerahelveste ja värskete või kuivatatud marjade  ja pähklitega

Ühepajatoit lihaga, köögiviljadest lisa hautisesse ohtralt rohelisi köögivilju, kartulit ja brokoli

 

 

Hakklihakaste täistera makaronide ja värske salatiga 

 

 

Ahjuköögiviljad (brokoli, paprika) kanakintsulihaga

Võileib lõhe ja tomatiga.

Värsked köögiviljad ja hummus

 

Läätsesupp paprika ja tomatipastaga. Lisa peale pisut kõrvitsaseemneid

 

 

Kotletid värske salatiga (tomat, spinat, rukola, lehtsalat, kõrvitsa ja seesamiseemned)

Tasuta infoliin emme küsib:
800 3663
Ootame teie küsimusi e-postiga info@aptaclub.ee