Targasti valitud toit –
tark laps

Targasti valitud toit – tark laps

Lapse menüü koostamisel püütakse tavaliselt jälgida seda, et söök oleks tervislik ja toitev ning toidukorrad regulaarsed. Tervisliku toidu tähtsust seostame tavaliselt lapse füüsilise arengu ja kasvuga. Kas Te olete kunagi mõelnud, kuidas toit mõjutab lapse aju- ja närvirakkude arengut ja talitlust?

Jah, just nii — tasakaalustatud ja täisväärtuslik toit on kasulik lapse aju tervislikule arengule ja tegevusele, aktiveerides keskendumisvõimet ja mälu, mis omakorda arendab ja mõjutab soodsalt lapse vaimseid võimeid ning taju.

Lapse aju areneb kõige intensiivsemalt 3-aastaseks saamiseni just nagu immuunsüsteemgi, seetõttu peaksid vanemad selles eas (alates kuuendast elukuust, kui ema hakkab lapsele lisatoitu andma) eriti hoolikalt valima lapse arengu tagamiseks sobivat toitu. Seekord püüame välja selgitada missugused on selles vanuses lapse jaoks kõige tähtsamad toitained, millised on nende 
funktsioonid ja kuidas need lapse füüsilist ja vaimset tervist mõjutavad.

TOIT JA SELLE MÕJU LAPSE AJU ARENGULE JA TEGEVUSELE

Rinnapiimaga toitmise ajal saab laps kõiki vajalikke toitaineid, vitamiine ja immuunsüsteemi tugevdavaid aineid mis soodustavad lapse aju arengut ja talitlust. Alates lisatoidu andmise hetkest tuleb tähelepanu pöörata sellele, et laps saaks toiduga kõiki toitaineid, kuid samas peab lapse menüü täiskasvanute omast erinema. Tasakaalustatud toit mis sisaldab õigetes vahekordades toitaineid ja vitamiine on äärmiselt tähtis selleks, et laps areneks mitte ainult füüsiliselt tugevaks ja saaks stabiilse immuunsüsteemi vaid ka kindla närvisüsteemi, hea mälu ning keskendumisvõime. Kõigest sellest oleneb tulevikus lapse tervis ja õpiedukus koolis.

Hoolikalt tuleks jälgida, et toit sisaldaks rauda: see on tähtis vereringele, stimuleerib lapse aju arengut ja annab energiat, varustab kudesid hapnikuga, osaleb luukoe ja hammaste arengus ning immuunsüsteemi tegevuses. Organismi kasvades vajadus raua järele tõuseb. Seda omastatakse kõige paremini punasest tailihast. Pidage meeles, et raua imendumist pidurdab kaltsium, kuid kiirendab C-vitamiin, seetõttu tuleks rauda sisaldavat toitu süüa koos värskete aed- ja puuviljadega.

Kui lapsele hakatakse andma aedviljapüreed tuleks alustada mahedamaitseliste aedviljadega nagu kõrvits, suvikõrvits, lillkapsas ja porgand. Hiljem lisage menüüsse spargelkapsast (suur rauasisaldus), spinatit, paprikat, baklažaani jt. Need sisaldavad ka tugevaid antioksüdante mis uuendavad kahjustatud rakke. Heaks rauaallikaks on kindlasti taine veiseliha ja kaunviljad (herned ja oad) mis stimuleerivad ajutalitlust. Väikelapse menüü (alates kaheksandast elukuust) peaks sisaldama eelkõige madala rasvasisaldusega küüliku-, kalkuni-, kana- või vasikaliha (kui laps ei ole nende toiduainete suhtes tundlik). Liha soovitame keeta või hautada, seejärel püreestada.

Närvisüsteemi arengu ja närvikiu kaitsekihi loomeprotsessis osalevad B-grupi vitamiinid. Need vitamiinid on kõige enam seotud lihas- ja närvisüsteemi talitlusega, eriti vitamiin B12 ja foolhape, mis aitavad rakke taastada. B-grupi vitamiinid mängivad lapse kasvamisel tähtsat rolli, tagades punavereliblede tootmise ja tugevdades organismi immuunsust.

Piimatooted sisaldavad rikkalikult valku ja B-grupi vitamiine, mis on tähtsad ajurakkude arenguks ning kasvuks. Kasulikud on naturaalne lisanditeta jogurt, madala rasvasisaldusega koor, juust, keefir ja teraviljatooted. B6-vitamiini leidub kõikides lihasortides ning puu- ja aedviljades. Näiteks üks bananaan annab suure osa päevasest B6-vitamiiini vajadusest. Huvitav on teada, et muna sisaldab peaaegu kõiki B-grupi vitamiine, küllastumata rasvhappeid, aga ka mälu parandavat koliini. Kõiki neid toduaineid pakkuda lapsele siis, kui tal ei ole nende toiduainete suhtes tundlikust.

Süsivesikud — olulisem neist on glükoos, mis tagab peaajule energiatagavara. 100 grammi inimaju kulutab ühes minutis kuni 5 mg glükoosi, mida on vaja ajukudede rikastamiseks hapnikuga. Huvitav on teada, et glükoosi energiat kasutatakse esmajärgus just ajutalitluse jaoks ja organismi muud vajadused jäävad teisejärguliseks. Süsivesikud on vere, lihaste, närvide ja teiste kudede koostisosa, seetõttu on need äärmiselt vajalikud aktiivselt kasvavale organismile.

Esimestel eluaastatel kui lapse areng toimub eriti intensiivselt on süsivesikud lapsele ühed olulisemad toitained. Kõige suurem on nende sisaldus erinevates teraviljades (muidugi ka puuviljades, marjades ja piimatoodetes) seetõttu annavad need toiduained organismile ja ajule vajalikku energiat. Kasulik on lapsi toita mitmesugustest teraviljadest valmistatud putrude ja riisipudruga.

Rasvained moodustavad 60% ajukudedest. Rasvad on väga väärtuslikud närvisüsteemi ehituses, tänu neile suudavad närvirakud kasvada. Rasvu jaotatakse küllastunud ja küllastumata rasvhapeteks. Polüküllastumata rasvhapetest on tähtsamad ALA (alfa-linoleenhape), EPA, DHS (heksaanhape), oomega-3 ja oomega-6 rasvhapped, mis soodustavad silma võrkkesta, südame ja aju närvirakkude arengut ning tugevdavad immuunsüsteemi.

Arvestades kasvava organismi suurt energiavajadust, peab lapse toit kuni 3-aastaseks saamiseni sisaldama palju rasva, tagamaks aju normaalset arengut ja hormoonsüsteemi talitlust. Vajalikke rasvhappeid saab rasvasest merekalast, nt aurutatud lõhest mis sisaldab ohtralt kasulikke oomega-3-rasvhappeid. Väikelapse toidumenüüs olgu ka valget kala, nt tursafilee. Kui laps kala ei armasta, võiks talle anda kalaõli. Toidule võib lisada taimeõlisid, nt oliivi- ja rapsiõli. Kasulik on meeles pidada, et ka vaarika, maasika, põldmarja ja metsmaasikaseemned sisaldavad rikkalikult oomega-3-rasvhappeid. Maasikad ja mustikad on ajutalitlust stimuleeriva toimega.
MILLEGA ON VEEL VAJA ARVESTADA?

Et lapse aju saaks kõiki toitaineid, tuleb lapse toidumenüüd kohandada tema vanuse ja tervisliku seisundi järgi.

Toiduvalikusse üha enam uusi roogasid lisades tuleb kindlasti arvestada sellega kas laps on allergiline või mitte. Toit ärgu sisaldagu liigselt suhkrut ega soola, olgu tervislik ja tasakaalustatud, mitmekesine ning muidugi ka maitsev.
Sageli tekib lapsel allergiline reaktsioon mitte mingile konkreetsele aed- või puuviljale, vaid keemilisetele ainetele, millega vilju töödeldakse. Soovitame toiduks tarvitada võimalikult palju mahetoitu — oleks ideaalne kui aed- ja puuviljad oleksid omakasvatatud. Samuti tuleks vältida toiduaineid, mis võivad sisaldada konservante, aroomi- ja värvaineid.

Tähtis on muidugi ka toidu valmistamisviis (aurutamine, keetmine või praadimine). On ju teada, et toidu valesti valmistamine, nt liiga kaua keetmine või praadimine võib vähendada vitamiinide ja kasulikke toitainete toimet.
Väikelaps peab iga päev saama ka piisavalt palju vedelikku. Joogiks võib anda mitte ainult vett, vaid ka värskelt pressitud puu- või aedvilja mahla, taimeteed jms.

Vajaduse korral küsi toiduvaliku kohta nõu oma pere- või lastearstilt!

Tasuta infoliin emme küsib:
800 3663
Ootame teie küsimusi e-postiga info@aptaclub.ee