Esmaabi andmine

Esmaabi andmine

Esmaabivahendid

Esmaabi andmisel võib esmaabivahendite komplekti vaja minna nii väikese vigastuse kui ka ohtlikuma olukorra puhul. Seega on oluline, et kodus oleks nii korralik esmaabivahendite komplekt kui ka esmaabi käsiraamat mis selgitab kuidas kasutada vähem tuntud esemeid.

Põhilised asjad mida esmaabivahendite komplekt peab sisaldama

Iga esmaabivahendite komplekt peaks sisaldama:

  • erineva kuju ja suurusega steriilseid sidemeid, sealhulgas sidemeid suurte lõikehaavade ja rebendite sidumiseks;

  • antiseptilisi rätikuid haava puhastamiseks enne sidumist;

  • marlit ja kirurgilist kleeplinti tõsisemate haavade ja põletuste sidumiseks;

  • vähemalt kaht eri suurusega elastiksidet nikastuste või nihestuste puhuks;

  • haaknõelu sideme kinnitamiseks,

  • antibakteriaalset salvi;

  • antihistamiini toidu- või ravimiallergia korral või putukahammustusest tekkinud allergilise reaktsiooni korral;

  • vähemalt üht valuvaigistit mida müüakse apteegis retseptita ja mis sobib imikutele ja väikelastele, näiteks ibuprofeen või paratsetamool;

  • nimekirja kohalike hädaabitelefonide numbritega;

  • esmaabi andmise käsiraamatut;

  • kui peres on esinenud maapähkliallergiat hoidke õige ravim kogu aeg käepärast.

Säilivusaeg

Nagu teistel toodetel on ka ravimitel, antibiootilistel salvidel ja põletusvastastel kreemidel oma aegumiskuupäev. Kui see aeg on möödas kaotavad tooted oma toime ja võivad sageli isegi kahjulikud olla, niisiis vaadake paar korda aastas oma ravimitagavara üle. Visake ära ja asendage kõik mis on aegunud.

Vigastustega tegelemine

Kui seisate õnnetusega silmitsi, peaksite kõigepealt rahunema ja olukorda hindama. Püüdke jääda rahulikuks ja kontrollige olukorra ohutust. Mõtleme selle all mis tahes kaasnevaid hädaohte, näiteks tulekahju puhkemist või muid vahetuid ohte. Kui õnnetus juhtub liikluses, mõelge liikluse juhtimise ja automootorite seiskamise peale. Kutsuge kiirabi niipea kui saate seda ohutult teha ja kui õnnetuskohal on teisi inimesi, paluge abi kutsuda neil. Ärge andke vigastatule juua ega süüa ning püüdke teda kogu aeg rahustada. Vigastatut tohib liigutada ainult siis kui ta on otseses ohus. Teatud liiki vigastused võivad liigutamisega tõsisemaks muutuda. Hoidke kannatanu abi saabumiseni soojas. Kui teil tekke käepärast ei ole kasutage mantleid või kampsuneid mida te ise või teised inimesed saavad anda.

Traumaasend

Kui kannatanu hingab kuid on teadvusetu kasutage traumaasendit. See tähendab, et inimene tuleb keerata küljele, seejärel kõverdada tema pealmine jalg ja käsi ettepoole, et keha oleks ettepoole kaldu.

Põletused

Hoidke põletatud kohta vähemalt kümme minutit külma vee all. Ärge kunagi eemaldage põlenud nahalt riideid, sest võite kannatanut veelgi rohkem vigastada.

Verejooks

Tugevat verejooksu saab peatada ainult veritsevale kohale pidevalt surudes. Kui võimalik, tõstke vigastatud jäse kõrgemale, see aitab verejooksu vähendada.

Tasuta infoliin emme küsib:
800 3663
Ootame teie küsimusi e-postiga info@aptaclub.ee