Lapse immuunsuse ABC – Miks on immuunsus lapse arengus nii oluline?

Statistika näitab, et lapsed haigestuvad palju sagedamini kui täiskasvanud. Sellel on mitu põhjust, millest üks peamisi on ebaküps immuunsüsteem, mis areneb täielikult välja umbes 12. eluaastaks. Oluline on meeles pidada, et immuunsuse kujunemine on protsess, mille edukus sõltub muu hulgas ka õigest toitumisest.  

Beebi, seljas paks talvejope, peas kootud müts tutiga ja käes kindad, istub õues, ümbritsetud säravvalgest lumest selge sinise taeva all.

Mida veel tasub lapse immuunsüsteemi kohta teada? Lapse immuunsüsteem hakkab arenema juba looteeas, kuid saavutab täieliku küpsuse alles pärast 12. eluaastat. Kõige intensiivsem immuunsüsteemi kujunemise periood on esimesed kolm eluaastat. See on ka kiire kasvu ja arengu periood, mistõttu immuunsuse toetamine ja tugevdamine sellel ajal on eriti oluline. 

Millist tüüpi immuunsust  lastel esineb? 

Immuunsus on organismi kaitsemehhanism, mis aitab kõrvaldada tervisele ohtlikke tegureid, näiteks viiruseid, baktereid ja parasiite. Eristatakse kahte peamist immuunsuse tüüpi: 

  • Kaasasündinud immuunsus, mida nimetatakse ka mittespetsiifiliseks, kujuneb looteeas. 
  • Omandatud immuunsus, ehk spetsiifiline, areneb peamiselt kokkupuutel patogeenidega. 

 

Miks mu laps sageli haigestub? 

Esimestel elukuudel kaitsevad last antikehad, mille ta sai emalt raseduse ajal, ning need, mis jõuavad lapse organismi rinnapiima kaudu. Hiljem see kaitse nõrgeneb ja lapse immuunsüsteem ei suuda veel kõigi mikroorganismide ja infektsioonidega võidelda. Aastased lapsed puutuvad rohkem kokku eakaaslaste ja ümbritseva maailmaga, mis tähendab suuremat kokkupuudet viiruste ja bakteritega. Immuunsüsteem alles õpib ära tundma kahjulikke aineid ja nendega võitlema, mistõttu teine eluaasta on sageli täis infektsioone. 

 

Toitumine, mis tugevdab lapse immuunsust 

Lapse immuunsüsteemi areng on tihedalt seotud seedesüsteemiga – umbes 70% immuunrakkudest asub soolestikus. Esimestel kuudel mängib rinnapiim eriti olulist rolli – see on väärtuslike toitainete allikas, mis on vajalik lapse normaalseks ja harmooniliseks arenguks. Rinnapiimas on muuhulgas prebiootikume, mis aitavad kujundada tervislikku soole mikrofloorat. Sünnihetkel on lapsel juba oma IgM antikehad ning IgG antikehad, mis ta sai emalt platsenta kaudu kaasa.  Need annavad „ajutise“ immuunsuse. Miks ajutise? Sest see kaob umbes kuue kuu möödudes. Siis võib märgata, et laps haigestub sagedamini – võib tekkida palavik, mida sageli seostatakse hammaste tulekuga. Tasub teada, et hammaste lõikumise ajal ei ületa kehatemperatuur tavaliselt 38 °C. 

Otsus rinnaga toitmise lõpetamiseks on individuaalne – sageli seotud vajadusega tööle naasta, mis tavaliselt juhtub lapse esimese sünnipäeva paiku. 

Pärast esimest eluaastat areneb laps endiselt väga kiiresti ja vajab tasakaalustatud, täisväärtuslikku menüüd. Immuunsüsteemi tugevdamiseks on eriti olulised: 

  • A- ja C-vitamiin 
  • Mineraalained, näiteks tsink ja raud 
  • D-vitamiin (selle vitamiini puudus on väga levinud 1–3 aastaste laste seas,  kaks klaasi piimajooki päevas võivad  aidata  D-vitamiini taset tõsta) 
  • Omega-3 rasvhapped 

 

Kuidas tugevdada lapse immuunsust? 

Lisaks õigele toitumisele tasub lapse organismi toetada mitmel viisil. Parim meetod on ennetus: igapäevased jalutuskäigud värskes õhus ja füüsiline aktiivsus, eelistatult koos perega mängides. Samuti piisav uni mõõduka temperatuuriga hästi ventileeritud toas ja puhkus, et laps saaks taastuda. 

Regulaarsed tervislikud harjumused koos tasakaalustatud täisväärtusliku toitumisega aitavad kindlasti immuunsust tugevdada. Samuti on oluline meeles pidada kohustuslikke vaktsineerimisi, mis tuleb teha vastavalt kehtivale vaktsineerimiskalendrile ja lastearsti soovitustele.