Kuidas aidata toidu tagasiheitega imikut?

Mis on gastroösofageaalne refluks ehk, toidu tagasiheide?

Söömise ajal liigub toit söögitoru kaudu suust makku. Söögitoru seinas asuvad lihaskihid, mis aitavad kokku tõmbudes ja lõdvenedes söögitorul toitu makku suruda (seda lainelist liikumist nimetatakse peristaltikaks). Söögitoru üleminekul maoks asub ringjas lihas, mida nimetatakse söögitoru alumiseks sfinkteriks. Söögitoru alumine sfinkter lõdvestub, kui toit selleni jõuab, lastes söögil makku liikuda, ning seejärel tõmbub kokku, et toit ja maomahlad ei saaks tagasi söögitorru valguda.
Kui alumine sfinkter ei sulgu täielikult võib aegajalt osa mao sisust söögitorru tagasi liikuda.

Seda võib esineda kõikidel inimestel, eriti aga lastel. Enamasti ei ole seda protsessi võimalik silmaga näha, sest see toimub söögitoru allosas.

Maosisu tagasivoolu söögitorru nimetatakse gastroösofageaalseks refluksiks (GÖR).

Millal toidu tagasiheidet esineb?

Esimestel elukuudel väljub imikutel söömisejärgselt või hiljem röhitsedes koos õhuga ka piima. Seda nimetatakse toidu tagasiheiteks. Selle põhjuseks on lapse anatoomilised iseärasused (lühike söögitoru, väike magu). Toidu tagasiheidet esineb imikutel sõltumata sellest, kas nad saavad pudelist piimasegu või emalt rinnapiima.

Kõige sagedamini esineb toidu tagasiheidet kuni lapse 4 - 6 kuuseks saamiseni

Mil igal teisel lapsel esineb seda vähemalt kord päevas. Alates kuuendast kuust toidu tagasiheite esinemine väheneb. Lapse kasvades muutub mao ja söögitoruvaheline nurk, mille tulemusel refluks harveneb. Enam kui 50% imikutel kaob toidu tagasiheide 10 kuu vanuseks saades, 80% lastel on see kadunud 18. kuuks ja 98% 2 aastaseks saades.

Mil moel toidu tagasiheide esineb?

Kui toidu tagasiheide esineb lapsel, kelle söögi isu ja kaalus juurdevõtmine on hea ja tal puuduvad muud haigusnähud, siis on tegemist refluksi lihtsa variandiga (ja selle väljenduseks ongi vaid toidu tagasiheide). Tagasiheidete sagedust ja rohkust võivad vähendada tihedam röhitsemine söömise ajal ja väiksem söömisjärgne aktiivsus.

Gastroösofageaalne refluks võib muutuda gastroösofageaalseks reflukshaiguseks, mis raskel juhul põhjustab põletikku söögitorus. Seda esineb vaid vähestel imikutel. Haigusnähud on toidust keeldumine, nutt, selja ja kaela aktiivne kõverdamine (nagu tunneks imik valu), köha ja läkastamine toidu tagasiheitmise ajal, tugev või joana oksendamine, sage köha ja puudulik kaaluiive.

Kõige enam esineb refluks haigust neuroloogiliste häiretega patsientidel. See tekitab pärast söömist pideva tagasiheite, mille tulemusel võivad lapsel tekkida kasvamis- ja söömishäired, tõrge toidu ja selle suhu panemise suhtes, põletikud söögitorus, lisanduda võib kopsupõletik, hingeldamine ja ülemiste hingamisteede põletik.

Sellisel juhul oskab Teid kõige paremini aidata perearst ja lastearst (gastroenteroloog või allergoloog).

On tõestatud, et rinnapiima saavatel lastel esineb refluksi raskeid juhte harvem kui piimasegust toituvatel lastel. Emapiim on kõige kergemini seeditav toit ja lapse magu tühjeneb sellest kaks korda kiiremini kui piimasegust. See on väga oluline, sest mao aeglane tühjenemine tekitab suurema tõenäosusega maosisu tagasiheite. Emapiim ärritab söögitoru vähem kui piimasegu.

Kuidas imikut aidata ja toidu tagasiheidet vähendada?

Lihtsa refluksi korral, mis esineb toidu tagasiheidetena, ei ole vaja kasutada spetsiaalseid paksendatud piimasegusid.

• Rinnapiima toidul lapsi, kel esineb toidu tagasiheide, tuleks edasi toita rinna- piimaga, sest see toit vähendab tagasiheidet kui ka selle tekke riski edaspidi.

• Püüdke vähendada häirivaid tegureid ja säilitada lapse toitmise ajal rahulik õhkkond.

• Lapse tuba võiks olla vaikne, ilma ereda valguseta ja seal võiks mängida rahustav muusika.

• Proovige toita last siis, kui ta on unine. Äratage laps sagedamini üles, et teda väikeste portsjonite kaupa toita, sest nii on tal toitu lihtsam seedida. Söögikordade vahele peaks jääma vähemalt 2 - 3 tundi.

• Öösel võiks laps olla vanemate lähedal.

• Suurendage lapse naha kokkupuudet ema nahaga ja kallistage last tihedamini.

• Vannitage last regulaarselt soojas vees.

• Hoidke last söömise ajal ja pärast seda püstises asendis. Kutsuge iga söödud 30 - 60 ml piima järel esile röhitisi. Pärast söömist peaks laps umbes pool tundi olema püstises asendis vanema rinnale või õlale toetudes. Ärge pange last sel ajal tooli istuma, sest sellega kaasnev surve kõhule võib tagasiheidet süvendada.

• Vanemad ei tohi last üle toita ja peavad laskma imikul söömise lõpetada, kui ta selle vastu huvi kaotab.

• Kui teil tekib kahtlus, et toidu tagasiheide võib olla seotud toiduallergia või -talumatusega, proovige teha kindlaks need toidud ema ja lapse menüüs, mis võivad refluksi/tagasiheidet põhjustada. Üheks enam levinud refluksi tekitajaks on piimatooted ema toidus. Kui laps ei saa emapiima ja on kahtlus, et reaktsiooni tekitab piimasegu, konsulteerige lapse arstiga. Vanematel ei soovitata arstiga konsulteerimata erinevate piima-segudega katsetada. Reaktsiooni põhjust on lihtsam ja täpsem määrata, kui ema peab oma söömise kohta toidupäevikut.

• Tagasiheidete sagedust võib aidata vähendada paksendatud piimasegu või väljapumbatud emapiim. Konsulteerige kindlasti lapse arstiga enne muudatuste tegemist laste toidusedelis. Paksendatud piimasegu või rinnapiima saavate laste lutipudelite lutid peavad olema piisavalt suurte aukudega, kuid mitte nii suured, et toit võiks järsult lapse suhu voolata ja põhjustada läkastamist. Lastele, kes heidavad toitu tagasi, võib anda spetsiaalseid segusid (need on märgistatud tähtedega AR (antirefluks)). Enne paksendatud segu andmist peaksid vanemad arstiga konsulteerima, kas laps sellist segu üldse vajab.

Konsulteerige kindlasti lapse arstiga enne muudatuste tegemist laste toidusedelis

Millistel juhtudel vajab imik kindlasti arstiabi?

Lapsega tuleb kindlasti minna arsti vastuvõtule, kui neil esineb toidu tagasiheide/refluks ja järgnevad haigusnähud:

• veresegune väljaheide, raskelt mööduv kõhulahtisus, korduv oksendamine või vere oksendamine;

• korduv kopsupõletik;

• laps ei võta hästi kaalus juurde;

• laps nutab kauem kui kaks tundi;

• söögist või joogist keeldumine pikema aja jooksul;

• massiivne oksendamine pärast iga söögikorda;

• muutused käitumises, laps on pidevalt unine, magab väga palju, reaktsioon on aeglustunud.

Valminud koostöös Läti lastehaigla gastroenteroloog Dr. Inita Kaže-ga.

Oluline teave!

Rinnapiim on lapsele parim, see toidab, kaitseb ja arendab! Pudelitoidul võib laps võõrduda rinnast. Aptamili piimasegusid kasutatakse ainult juhul, kui ema ei saa või ei soovi toita last rinnaga. Piimasegu kasutatakse ainult arsti, ämmaemanda, med.õe või apteekri soovitusel.