Millest allergiad tekivad?
Allergiate kujunemine lastel võib sõltuda mitmest tegurist. Kõige olulisem neist on geneetiline eelsoodumus. Allergia põhjustab erinevaid, varieeruvaid ja sageli segadust tekitavaid sümptomeid. Praegu teadaolevad allergiate riski suurendavad tegurid on jagatud järgmistesse rühmadesse.
1. Inimtegevuse tegurid, mis avaldavd mõju keskkonnale
Toitumine ja elustiil määravad seedeelundkonna mikrobioota koguse ja kvaliteedi ning võivad aidata vähendada allergiate esinemissagedust. Üks Lääne elustiilile omane kahjulik element on aja veetmine valdavalt suletud ruumides. Toa õhus levivad mikroorganismid nagu tolmulestad ja hallitus, mis võivad allergiat võimendada. Ühtlasi suurendab tundlike imikute allergiariski varajane (raseduse ja imikuea ajal) kokkupuude passiivse suitsetamisega.
Linnade õhusaaste, on tõestatud seos keskkonnasaaste, näiteks auto heitgaasidega kokkupuute ning astma, allergilise nohu ja hingamisteede allergiate esinemissageduse suurenemise vahel.
Allergiate esinemisele aitavad kaasa ka kliimamuutused. Näiteks globaalset soojenemist seostatakse suurenenud süsihappegaasi tasemega, mis pikendab taimede kasvuhooaega. See omakorda muudab õitseajad pikemaks, suurendades märkimisväärselt õietolmuallergia kestust.
2. Keskkonnategurid
Mis on seotud elukoha ja keskkonna omadustega.
Hallitus – levinud allergia põhjustaja. Seda ei ole võimalik täielikult keskkonnast kõrvaldada, kuid sisetingimuste muutmine on tõhus ennetusmeetod. Oluline on ruumide korralik õhutamine, hoones pideva niiskustaseme säilitamine ja seintelt võimalike hallituskollete eemaldamine.
Tolmulestad, karvad ja loomade parasiidid on haigustekitajad, mida kohtab kodus kõige sagedamini. Neist ei ole võimalik täielikult vabaneda, kuid regulaarse põrandate, vaipade, kardinate ja pehme mööbli tolmust puhastamisega saab neid tõhusalt vähendada. Lisaks on oluline loomade tervise eest regulaarselt hoolt kanda. Teisalt tuleb pidada meeles, et ka liiga steriilsed elamistingimused ei ole head.
Auto heitgaasid panustavad märkimisväärselt hingamisteede allergiatesse. Tiheda liiklusega tänava või maantee läheduses elavatel lastel tekivad allergiad suurema tõenäosusega kui neil, kes elavad roheluse keskel. Linnalapsed haigestuvad sagedamini, kui maalapsed.
3. Individuaalsed tegurid
St konkreetsel organismil allergia kujunemist määravad tegurid. Geenid – allergiate kujunemise soodumus on geneetiline. Hinnanguliselt on lapsel, kelle mõlemal vanemal esineb sama tüüpi allergia, 50–80% tõenäosus allergia tekkeks.
Mikrobioota – mikrobiootal on keha heaolu on allergiate kujunemise seisukohast oluline tegur. Suurearvuline ja kvaliteetne mikrobioota vähendab seedetrakti limaskesta läbilaskvust ja tugevdab immuunsüsteemi vastupanuvõimet, mis on allergiliste reaktsioonide ennetamisel väga oluline.
Vanus – toiduallergiat esineb kõige sagedamini kuni 3-aastastel lastel. Seda põhjustab keha kaitsebarjääride, eriti seedetrakti anatoomiline ja funktsionaalne ebaküpsus. Olulist rolli mängib ka paljude immunoloogiliste mehhanismide ebaküpsus. Nende tingimuste tõttu imendub lapse kehasse liiga palju toiduallergeene.
