Lehmapiimavalgu allergia ja – talumatuse haigusnähtude tuvastamine

Põhjus ja tagajärg

Reaktsiooni tuvastamine lehmapiimavalgu vastu

Piimatalumatuse ja piimaallergia sümptomite vahel on mitmeid sarnasusi alates kõhuvalust kuni iivelduse ja kõhulahtisuseni. Sageli kasutatakse neid termineid võrdväärsena ja seda sugugi mitte alati õigesti. Nende äratundmine võimaldab panna lapsele kiiremini diagnoosi ja tema toitumist tõhusamalt kontrollida. Seda tehakse kas ema toitumise kaudu imetamise korral või spetsiaalsete allergia korral kasutatavate toitesegudega piimasegul lapse puhul.

Imikute piimaallergia ja -talumatus

Imikutel võib tekkida piima suhtes allergia või talumatus. Piimaallergia ja piimatalumatuse sarnased sümptomid muudavad diagnoosimise keeruliseks.

Piimaallergia puhul reageerib immuunsüsteem ühele või mitmele piimavalgule, samas kui talumatuse korral immuunsüsteem reaktsioonis ei osale. Talumatuse korral ei suuda organism teatud piimas leiduvaid koostisosi (näiteks laktoos) seedida. Üks selle sagedane näide on laktoositalumatus, mille puhul inimese sooles ei toodeta piisavalt või üldse mitte piimasuhkrut lõhustavat ensüümi laktaas. Seedimata jäänud laktoos põhjustab ebamugavaid sümptomeid nagu kõhulahtisus, puhitus ja gaasid.

Kuidas ära tunda, et lapsel on piimaallergia

Kui teie imikul on allergia piimavalgule, tekib tal reaktsioon lehmapiimal põhinevale piimasegule ja vahel harva ka rinnapiimale (eriti, kui olete hiljuti piimatooteid tarbinud). Sümptomitena võib tekkida kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, lööve, nõgestõbi, ekseem ja hingamisraskused. Osad nendest sümptomitest võivad olla seotud hoopis kõhuviirusega, kuid kui lapsel tekib reaktsioon kahes erinevas süsteemis– näiteks magu (oksendamine) ja nahk  (lööve) – peate konsulteerima arstiga.

Lehmapiimavalgule allergilised imikud on reeglina allergilised ka kitse- ja lambapiimale, sest need sisaldavad sarnaseid valke. Kahjuks ei ole lehmapiimavalgu allergiale ühest diagnostilist testi ning sageli on vaja teha kombineeritud teste ja katsetada erinevate toitude väljajätmisega toiduvalikust. Neid teste tehakse harilikult siis, kui arst imiku spetsialisti juurde edasi suunab. Kui kahtlustate, et teie lapsel on mõni allergia, on väga oluline arstiga nõu pidada, et saada õigeaegselt diagnoos ja ravi.

Kuidas saate ise kaasa aidata arstil diagnoosi panna

Diagnoosi paneku kiirendamiseks andke arstile oma lapse sümptomite kohta nii palju üksikasju kui võimalik. Sümptomite, sealhulgas nende esinemise aja ja kestuse kohta päeviku pidamine võib aidata arstil haigust tuvastada või välistada. Kasuks võib tulla ka naha reaktsioonide, näiteks lööbe pildistamisest. Ühtlasi teavitage arsti, ka sellest kui teie peres on varasemalt allergiaid esinenud.

Toitmine ja piimaallergia

Lehmapiimavalgu allergia kontrolli all hoidmiseks tuleb imiku toidust kõrvaldada kõik lehmapiima sisaldavad toidud. Seega peate oskama lugeda tootesilte ja toidu koostisosi, sest piima võib leiduda ootamatutes toodetes. Siin tulevad appi toitude märgistamisel kehtivad seadused, mille kohaselt peavad sagedasemad allergeenid nagu nt.piim olema eelpakendatud toitudel välja toodud.

Kui teie imik saab piimasegu ja tal on diagnoositud lehmapiimavalgu allergia, siis kirjutab arst välja täielikult hüdrolüüsitud toitesegu retsepti. Nendes on valgud lagundanud väikesteks osadeks, et lapse immuunsüsteem ei tunneks nendes ära allergeene.  Selline töötlemine ei mõjuta piimasegu toiteväärtust.

Sojapiimal baseeruvaid segusid ei soovitata alla 6-kuustele lastele, sest need sisaldavad fütoöstrogeene (östrogeenilaadsete omadustega taimsed ühended) ja lehmapiimal baseeruvatele piimasegudele allergilised imikud reageerivad sageli ka sojavalgule. Lehmapiimavalgu allergia raviks ei soovitata ka kitsepiimal põhinevaid segusid, sest kitsepiima valgud tekivad sama palju allergiat kui lehmapiima valgud  ning pärast lühikest tervenemise perioodi tekib lapsel allergiline reaktsioon kitsepiima vastu, mis võib avalduda teisiti ja tekitada seeläbi palju segadust.

Harva võib lapsel tekkida reaktsioon ka rinnapiimaga saadavatele piimavalkudele. Kui teie imikul on diagnoositud lehmapiimavalgu allergia ja te imetate teda, siis peate oma toitumist muutma, aga seda tuleb teha ainult pärast arstiga konsulteerimist. 

Kas piimavalgu allergiat esineb imikutel sageli?

Vaid 2–7,5% alla 1-aastastest lastest on lehmapiimvalgu suhtes allergilised. Kolme aasta vanuseks on enamik lastest lehmapiimavalgu allergiast välja kasvanud, kuid üksikutel juhtudel jääb see püsima  6–8-aastaseks saamiseni. Mõnikord võib allergia püsima jääda ka täiskasvanuna – eriti kui peres on varasemalt allergiaid esinenud.

Kuidas tuvastada laktoositalumatuse esinemist lapsel 

Laktoositalumatuse korral on  imiku sümptomid harilikult leebemad kui allergia puhul. Nagu ka piimavalgu allergia puhul, võivad laktoositalumatuse sümptomiteks olla kõhulahtisus, oksendamine ja kõhuvalud, kuid harilikult ei kaasne sellega löövet ja hingamisraskusi.  Lisaks ei ole laktoositalumatuse korral muutusi vereproovis ega nahatestides. Lapse reaktsioon on siiski märgatav ehkki mitte nii tugev kui allergia puhul.

Laktoositalumatust on kahte erinevat tüüpi. Esimene neist on esmane laktoositalumatus, mida põhjustab ensüümi (laktaas) puudus. See ei tähenda, et laktoos tuleb söögisedelist täielikult kõrvaldada. Sõltuvalt olukorrast taluvad esmase laktoositalumatusega inimesed teatud kogust laktoosi. Teisest laktoositalumatust põhjustab harilikult sooleseina kahjustus, mille põhjuseks võib olla läbipõetud tõsine kõhuviirus. See seisund on tavaliselt ajutine kuni soolestik paraneb. Väga rasketel juhtudel võib olla vajalik laktoos mitmeks nädalaks toidust kõrvaldada, kuid seda tuleb teha vaid arsti soovitusel.

Enne, kui piimaallergia ja -talumatuse pärast liigselt muretsema hakkate, tasub meeles pidada, et imikud ja lapsed haigestuvad sageli teiste lastega kokku puutudes viirustesse, millel võivad olla samad haigusnähud. Kui lapse sümptomid püsivad või märkate, et on tekkimas teatud muster, peate oma arstiga konsulteerima.