Aju areng on keeruline protsess

Kuni sünnituseni

Lapse sensoorsed, visuaalsed, emotsionaalsed ja motoorsed võimed kujunevad juba raseduse ajal. Teisisõnu: sündimata laps mitte ainult ei liiguta (seda paneb iga tulevane ema tähele), vaid ta suudab ka tunda, kuulda ja maitsta!

 

Sünnituse ajal

Vastsündinud oskavad imeda ja neelata, näha ja kuulda ning liigutustele reageerida. Peagi õpivad imikud väljendama ka tundeid (näiteks hirmu ja rahulolu). Aju muutub iga päevaga aktiivsemaks: närvirakud loovad sünapside abil üha suurema võrgustiku ja laps õpib väga kiiresti. Kui imik sünnib, kaalub tema aju juba 250–300 g.

 

Sünnist kuni 3. aastani

Esimesel eluaastal toimuva arengu verstapostide nimekiri on pikk: naeratamine, haaramine, keeramine, istumine, roomamine, esimesed häälikud ja arusaamine. Sel perioodil on aju eriti aktiivne, luuakse kahe ajupoole vahel tugevam ühendus: laps suudab kontrollida oma keha koordinatsiooni ja õpib kõnelema. Aju kasvab kiiresti ja esimese sünnipäeva paiku kaalub see juba u 750 g.