Kuidas lehmapiimavalgu allergia imikuid mõjutab?

Lehmapiimavalgu allergia võib avalduda väga erinevate haigusnähtude-  ja mitte-spetsiifiliste haigusnähtudega, mis tähendab, et samasugused haigusnähud võivad esineda ka mitmete teise tervisehädade korral. Kõige sagedamini tekivad sümptomid seede- ja hingamisteede kaudu ning nahal2-5. Paljudel lapsevanematel tuleb lehmapiimavalgu allergia lõplikku diagnoosi oodata mitu kuud1. See võib tähendada visiite erinevate  arstide vahet ja olla katsumuseks nii lapsele kui tema vanematele1.  

Haigusnähud võivad tekkida kohe pärast toitmist või hoopis  paar tundi kuni mitu päeva hiljem6,7. Kui teie lapsel on sageli mõni allpool nimetatud haigusnähtudest, siis pidage kindlasti nõu lapse arstiga. Oluline on meeles pidada, et loetletud sümptomid võivad olla ka hoopis mõne muu terviseprobleemi väljenduseks. 

 

Seedeprobleemid 

Kuni 60% lehmapiimavalgu allergiaga imikutel on järgmised seedetraktihäired4. 

  • Sage oksendamine pärast söömist5 

Aeg-ajalt pärast söömist oksendamine on normaalne. Samas, kui oksendamine on väga sage söömisjärgne probleem, võib olla aeg arsti juurde minna – see võib viidata nii gastroösofagaalsele reflukshaigusele (GERD) kui ka lehmapiimavalgu allergiale5,7.  

  • Refluks ehk toidu tagasiheide 

Alla aastastel imikutel on  toidu tagasiheide tavaline. Pea pooltel juhtudel võib imikutel toidu tagasiheite põhjuseks olla lehmapiimavalgu allergia7. Kui teie imikul on sageli refluks või ta oksendab väga palju toitu välja – pidage nõu arstiga. 

  • Püsiv kõhulahtisus või kõhukinnisus5 

Lehmapiimavalgu allergiaga imikutel  on kõhulahtisus (vedel väljaheide mitu korda päevas) levinud seedeprobleem. Kuigi kõhukinnisust esineb kõhulahtisusest harvem, võib seegi olla märk lehmapiimavalgu allergiast. 

  • Veri ja/või lima väljaheites5 

Imikute lehmapiimaallergiale võib viidata ka soolte ärrituse tagajärjel väljaheites esinev veri.  

Kleepuv lima väljaheites võib sarnaneda nohu korral ninas oleva eritisega. Natuke lima lapse väljaheites on normaalne, aga kui näete seda seal ohtralt või see kestab kaua, on oluline teavitada olukorrast oma arsti. 

  • Püsiv puhitus 

Liigne õhk kõhus või soolestikus põhjustab puhitust ja ebamugavust. Liigsete kõhugaaside korral on  imik rahutu, pahur või nutune. Kõigil imikutel on kõhugaase, aga kui nendega kaasnevad teised sümptomid, siis võib tegu olla allergilise reaktsiooniga8.
 

Nahasümptomid  

Kuni 70% lehmapiimaallergiaga imikutest tekivad haigusnähud nahale4. 

  • Seletamatu nahalööve/nõgestõbi6 

Lehmapiimavalgu allergia lööve tekib  tavaliselt näole, kuid see võib esineda ka mujal. Lööve kipub sügelema ja on väga ebamugav ning see võib pärast toitmist ägeneda. 

 

Hingamisteede sümptomid5 

Kuni 30% lehmapiimaallergiaga imikutel tekivad  kerged kuni  rasked haigusnähud hingamisteedes4.  

  • Hingamisraskused 

Kerged haigusnähud hingamisteedes  on sarnased külmetuse sümptomitega nagu nohu, aevastamine ja kinnine nina. Raskemad sümptomid on  õhupuudus või hingamisraskused ja hingeldus6. Tõsiste hingamisteede probleemide korral pöörduge viivitamatult arsti poole. 

 

Üldised haigusnähud 

  • Liigne rahutus, koolikud või magamatus6 

Pikaajaline pidev ja lohutamatu nutmine – koolikud , on ebatavaline. See võib tähendada kõhuvalu või olla põhjustatud refleksist, lööbest või mõnest muust hädast. Pöörduge arsti poole, kui teie imik nutab järjest 3+ tundi  päevas  3+  päeva nädalas ja 3+ nädalat.  

  • Kaalus juurdevõtt on väike või puudub üldse6 

Liiga aeglane kehakaalutõus võib viia kasvupeetuse diagnoosini, mis on samas ka üks võimalikest lehmapiimavalgu allergia sümptomeid.  

Mida oodata, kui arst uurib, kas tegemist võib olla lehmapiimavalgu allergiaga?   

Diagnoosimiseks uurib arst lapse haiguse kulgu ja  sümptomeid, samuti võib see tähendada erinevaid allergiateste.  

Lehmapiimavalgu allergia diagnoosimine võib võtta aega, eriti kui tegemist on hilise allergilise reaktsiooniga lehmapiimavalgule. Kuid te saate arsti aidata kinnitada või ümber lükata lehmapiimavalgu allergia diagnoosi. 

Haigusnähtude  jälgimine  

Teie arstil on kindlasti palju küsimusi teie lapse haigusnähtude kohta. Pidage lapse söögiaegade ja haigussümptomite kohta päevikut. Märkige kindlasti üles söömise täpne aeg ning millal sümptomid ilmnevad ja kui kaua need kestavad (minutid, tunnid ja päevad). Rinnaga toitmise korral peaks päevik sisaldama ka ülevaadet kõigest, mida ema sööb ja joob. Pidage kirjeldatud päevikut vähemalt nädal aega enne arstiga kohtumist. 

Diagnostilised testid 

Toiduallergia diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid teste. Millise testi tervishoiutöötaja valib, sõltub sellest, mis tüüpi allergiat teie lapsel kahtlustatakse: immuunglobuliin E poolt vahendatud või mitte5,6. 

Immuunglobuliin E (IgE) on antikeha ehk immuunsüsteemi toodetud valk, mis võitleb haigustekitajatega või sellega, mida peab haigustekitajateks (lehmapiimavalgu allergia korral võitleb see lehmapiimas olevate valkude vastu). Lehmapiimavalkude tuvastamisel saadab keha sellega võitlemiseks loodud antikehad rakkudesse, mis omakorda eraldavad kemikaale, mis tekitavad allergia sümptomeid.  

Kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide (ehk IgE vahendatud reaktsioonid) puhul kasutatakse nahatorketeste või vereanalüüsi. Kui teie lapsel on hilist/aeglast tüüpi  reaktsioon (mis ei ole IgE vahendatud), on võimalik, et meditsiinipersonali järelevalve all eemaldatakse toiduvalikust testimise eesmärgil teatud toidud või tehakse provokatsioonitest, sest seda tüüpi allergiate puhul ei ole nahatorketestid ja vereanalüüs tõhusad. 

  • Nahatorketest
    Lapse käsivarrele pannakse väikesed lehmapiima tilgad. Läbi iga tilga tehakse naha sisse väike torge. Kui lapse nahk muutub punaseks ja hakkab sügelema, siis tähendab see tavaliselt, et tal on allergia. 
  • Vereanalüüs 

Vereproovis kontrollitakse IgE antikehade olemasolu, mida allergia korral  on sageli rohkelt. 

  • Eliminatsioonidieet või provokatsioonitest 

Arsti ja/või dietoloogi juhendamisel eemaldatakse 2–6 nädalaks imiku menüüst toidud, mida kahtlustatakse allergia põhjustamises ja seejärel hakatakse neid tasapisi toiduvalikusse tagasi lülitama, et veenduda diagnoosi õigsuses. Teatud aja pärast lapsele allergiat põhjustava toidu uuesti andmist nimetatakse provokatsioonitestiks. Seda tohib teha ainult meditsiinilise järelevalve all. 

Arsti visiidiks valmistumine: mis küsimusi lehmapiimavalgu allergia kahtluse puhul tavaliselt küsitakse 

  • Mõelge oma lapse haiguse kulgemisele ja hiljutistele sümptomitele. Millal need algasid? Millal need kipuvad juhtuma? Kui tihti? Kas need on alati samad? 
  • Kas perekonnas on esinenud allergiaid, sealhulgas astmat või ekseemi? 
  • Võtke oma päevik sümptomite kirjeldustega kaasa, sest see võib arsti aidata.  
  • Võiksite oma lapse löövetest ja kasutatud mähkmetest arstile näitamiseks pilte teha. 
  • Valmistuge ette ja koostage nimekiri asjadest, mida tahate arstilt küsida.  

 

Viited 

  1. Sladkevicius E, Nagy E, Lack G, et al. J Med Econ 2010; 13(1): 119-128. 
  2. Høst A. & Halken S. Allergy 1990; 45: 587-596. 
  3. Meyer R et al. Current Allergy & Clinical Immunology 2012: Vol 25. 
  4. Høst A. Ann Allergy Asthma Immunol 2002;89:33-37. 
  5. Koletzko S, Niggemann B, Arato A, et al. J Pediatr Gastroenterol Nutr 2012; 55(2):221-229. 
  6. Fiocchi A, Brozek J, Schunemann H, et al. Pediatr Allergy Immunol 2010;21:1-125. 
  7. Salvatore S, Vandenplas Y. Pediatrics. 2002 Nov;110(5):972-84. doi: 10.1542/peds.110.5.972. PMID: 12415039. 
  8. Venter C, Brown T, Meyer R, et al. Clin Transl Allergy. 2017 Aug 23;7:26. doi: 10.1186/s13601-017-0162-y. Erratum in: Clin Transl Allergy. 2018 Jan 25;8:4. PMID: 28852472; PMCID: PMC5567723.