Huvitavaid fakte lehmapiimavalgu allergia kohta

Lehmapiimavalgu allergia on imikute ja väikelaste seas üsna levinud toiduallergia1. Vastame siin osadele korduma kippuvatele küsimustele. 

Mis on lehmapiimavalgu allergia? 

Lehmapiimavalgu allergia on allergilise reaktsiooni tekkimine lehmapiimas leiduvatele valkudele2. Lehmapiimavalgu allergia võib esineda nii piimasegutoidul kui ka rinnaga toidetavatel imikutel, sest imikud saavad rinnapiima kaudu ema toidus sisalduvaid lehmapiimavalke3. Sümptomid võivad tekkida kohe toitmise järgselt või kuni paar päeva hiljem3. 

Kui sageli esineb lehmapiimavalgu allergiat?  

Lehmapiimavalgu allergia on kõige sagedasem  toiduallergia imikueas mõjutades 2–5% imikuid ja väikelapsi1. Tavaliselt tekib see enne üheaastaseks saamist ning kaob enne viiendat eluaastat, mil lapsed võivad taas lehmapiimatooteid tarbima hakata1. Me ei tea täpselt, miks osadel lastel tekivad toiduallergiad nagu lehmapiimavalgu allergia, ega miks osadel need vanemaks saades kaovad, kuid teistel mitte. Aga on näha, et toiduallergiate esinemine on üle maailma suurenemas, eriti väikeste laste seas4. 

Mis põhjustab lehmapiimavalgu allergiat?  

Immuunsüsteemi ülesanne on kaitsta meie organismi infektsioonide eest rünnates meid haigeks tegevaid viirusi ja halbasid baktereid (ehk patogeene)5,6. Toidust põhjustatud allergilise reaktsiooni korral reageerib immuunsüsteem liiga intensiivselt tavaliselt ohutule valgule (näiteks maapähkliallergia on reaktsiooni maapähklites sisalduvatele valkudele)5,6.    

Lehmapiimavalgu allergia korral reageerib keha immuunsüsteem lehmapiimavalkudele pidades neid kahjulikeks patogeenideks. Kui allergiline imik joob lehmapiima või midagi, mis sisaldab lehmapiimavalke, tekib tema immuunsüsteemi kaudu allergiline reaktsioon.  

Miliised on lehmapiimavalgu allergia sümptomid?  

Sagedasemad lehmapiimavalgu allergia sümptomid jaotuvad kolmeks suuremaks kategooriaks7-10: 

  • Haigusnähud seedetrakti kaudu, nt oksendamine, kõhulahtisus ja toidu tagasiheide;  
  • Haigusnähud hingamisteedes, nt astmalaadsed sümptomid, nagu kähisev hingamine ja köhimine; 
  • Haigusnähud nahal, nagu lööve, kublad või ekseem, mis võivad tekkida kuni 3–5 päeva hiljem. 

Lehmapiimavalgu allergia sümptomiks on ka koolikud (liigne nutmine). 

Allergia sümptomid võivadtekkida kohe pärast lapse toitmist (nt tõsised hingamisraskused või oksendamine) või ka mitu tundi või päeva hiljem.  

Lehmapiimavalgu allergia sümptomid on väga varieeruvad ja ei ole haigusele spetsiifilised,  mis tähendab, et sarnaseid sümptomeid esineb ka paljude teiste haiguste korral. Lehmapiimavalgu allergia diagnoosi paneb selleks  kvalifitseerunud medistiinitöötaja. 

Kas lehmapiimavalgu allergia on sama, mis laktoositalumatus?  

Lehmapiimavalgu allergia ja laktoositalumatus on erinevad asjad. Kuigi mõlemat reaktsiooni põhjustab lehmapiim, on allergia ja talumatus tegelikult väga erinevad11.  

  • Allergiat põhjustab immuunsüsteemi ebaadekvaatne reaktsioon tavapäraselt kahjutule ainele, näiteks lehmapiimavalgule2.
     
  • Laktoositalumatus tähendab, et lapse organismis  ei toodeta  piisavalt piimasuhkrut (laktoosi) lõhustavat ensüümi laktaasi.  Ensüümid aitavad toitu lõhustada toitaineteks12. Laktoositalumatusega imikule sobib ilma laktoosita ehk  laktoosivaba piimasegu.  

Nii lehmapiimavalgu allergia kui ka laktoositalumatuse korral võivad esineda seedeprobleemid, kuid laktoositalumatus ei mõjuta nahka ega hingamissüsteemi11. 

Mis tegurid võivad lehmapiimavalgu allergia tekkimise tõenäosust suurendada? 

Allergiahaiguste (sealhulgas ekseemi, heinanohu või astma) esinemine perekonnas suurendab tõenäosust, et lapsel tekib toiduallergia2. Siiski võib tekkida lehmapiimavalgu allergia ka nendel lastel, kelle peres ei ole allergiahaigusi esinenud, sest haiguse tekke tõenäosust mõjutab ka keskkond13-15. 

Bakteritel ja teistel soolestiku mikroorganismidel (mis koos moodustavad mikrobioota) on organimi, sealhulgas immuunsüsteemi õiges toimimises oluline roll16. Kui soolestiku mikrobioota kergelt häiritav tasakaal paigast ära läheb ning halbade bakterite hulk on heade bakterite omast suurem (ehk tekib soolestiku mikrobioota düsbioos), võib immuunsüsteem hakata sellistele ohututele asjadele nagu piimavalgule valesti reageerima5,6.  

Soolestiku mikrobioota düsbioosi seostatakse toiduallergiate, sealhulgas lehmapiimavalgu allergia esinemise suurema tõenäosusega14-16.  Toiduallergiaga imikute soolestikus tundub olevat vähem häid baktereid kui tervete rinnapiimatoidul imikute sooles17-19. 

Soolestiku mikrobioota tasakaalu võivad muu hulgas häirida: 

  • korduvad antibiootikumikuurid imikueas, mis võivad tappa nii halvad kui ka head bakterid20; 
  • kokkupuude saastega21,22; 
  • keisrilõike abil sündimine: vaginaalselt sündivad imikud puutuvad kokku heade bakteritega, keisrilõike abil sündivad imikud aga mitte23. 

Soolestiku tervist saab parandada hea toitumise ning pre- ja probiootikumide tarbimisega24.  

Kuidas lehmapiimavalgu allergiat diagnoositakse?  

Lehmapiimavalgu allergia korrektse diagnoosi paneb selleks  kvalifitseerunud medistsiinitöötaja, et  haigus saaks korralikult ravitud. Lehmapiimavalgu allergia diagnoosimine võib võtta aega ja mitmeid visiite arsti juurde25, sest osad sümptomitest esinevad tihti ka nendel lastel, kellel pole allergiat või on neil hoopis toidutalumatus. Hilinev diagnoosimine võib olla laste ja nende vanemate jaoks raske ning see võib mõjuda potentsiaalselt halvasti ka lapse kasvamisele ja arengule25. 

Meditsiinitöötaja saab haigust diagnoosida vastavalt haiguse  sümptomitele ja haiguse kulgemisele ning vajadusel tehakse lapsele ka  allergiatestid. Diagnoosimisel võib abiks olla ka arsti järelevalve all eliminatsioonidieedi pidamine, mille puhul eemaldatakse rinnaga toitva ema või lapse toiduvalikust teatud toidud26. 

Kui teil on kahtlus, et teie lapsel võib olla piimavalgu allergia, siis rääkige sellest oma lapse arsti või õega.  

Kuidas tulla toime lehmapiimavalgu allergiaga?  

Parim toit imikule  on rinnapiim. Siiski, väga tundlikud imikud võivad reageerida ka rinnapiimas leiduvale väga väikesele lehmapiimavalgu kogusele ja neil tekib allergiline reaktsioon.  

Kui on kahtlus, et lapsel on lehmapiimavalgu allergia, võib arst soovitada rinnaga toitval emal vältida oma toiduvalikus kõiki lehmapiima sisaldavaid toite27. Enne muudatuste tegemist toitumises toitumiskavas rääkige kindlasti dietoloogi või meditsiinitöötajaga.  

Kui rinnaga toitmine ja ema toidust teatud toiduainete eemaldamine ei ole võimalik, siis kasutatakse spetsiaalseid hüpoallergeenseid toitesegusid, mis on ette nähtud just lehmapiimavalgu allergiaga imikute toitmiseks. Osad neist sisaldavad lehmapiimavalke, mis on sellisel määral lagundatud, et on allergilise reaktsiooni põhjustamiseks liiga väikesed. Teised segud ei sisalda lehmapiimavalke üldse (mõeldud raske lehmapiimavalgu allergiaga imikutele)28.  Kui allergia põhjustaja on kindlaks tehtud ja see lapse toidust eemaldatakse, peaksid haigusnähud reeglina kaduma27,28. 

Lehmapiimavalgu allergia kohta saate rohkem lugeda siit: Kuidas lehmapiimavalgu allergia imikuid mõjutab?

 

Viited 

  1. Fiocchi A, et al. WAO J 2010;3:57-161. 
  2. ASCIA, 2016, Cow’s milk (dairy) allergy Australasian Society of Clinical Immunology and Allergy, loetud 6. mai 2016, http://www.allergy.org.au/patients/food-allergy/cows-milk-dairy-allergy 
  3. http://www.cowsmilkallergy.co.uk/What-is-CMA/ 
  4. Prescott SL.,et al. World Allergy Organ J, 2013; 6:21, doi:10.1186/1939-4551-6-21.  
  5. Azad M, et al. Clin Exp Allergy 2015;45:632–43. 
  6. Kirjavainen P, et al. Gut 2002;51:51–5. 
  7. Høst A. & Halken S. Allergy 1990; 45: 587-96. 
  8. Meyer R, et al. Current Allergy & Clinical Immunology 2012:25 ;10-7. 
  9. Høst A. Ann Allergy Asthma Immunol, 2002;89:33-7. 
  10. Koletzko S, et al. J Pediatr Gastroenterol Nutr 2012; 55(2):221-9. 
  11. ASCIA (2019). Food Intolerance. Kasutatud 9. detsember 2020, https://allergy.org.au/patients/food-other-adverse-reactions/food-intolerance 
  12. Nutrition Australia, 2016, Lactose Intolerance, loetud 10. mai 2016 http://www.nutritionaustralia.org/sites/default/files/Lactose%20Intolerance_0.pdf 
  13. Prescott SL. J Allergy Clin Immunol, 2013; 131(1):23. 
  14. Kim BJ, et al. Allergy Asthma Immunol Res, 2014; 6(5):389–400. 
  15. Azad MD, et al. BJOG, 2016. 
  16. West CE, et al. J Allergy Clin Immunol, 2015;135(1):3-13. 
  17. Abrahamsson TR, et al. J Allergy Clin Immunol, 2012;129:434-40. 
  18. Harvey BM et al. Pediatr Res, 2014;75:343-51. 
  19. Candy et al. Ped Res, 2018; 83(3): 677-686. 
  20. Ahmadizar, et al. Pediatr Allergy Immunol, 2017;28(5):430-7. 
  21. Patel MM et al. Environ Res, 2011;111(8): 1222-9. 
  22. Ryan PH et al. J Allergy Clin Immunol, 2005;116:279-84. 
  23. Neu J, et al. Clin Perinatol, 2011;38(2):321–31. 
  24. Bron, P. a., van Baarlen, P., & Kleerebezem, M. (2011). Emerging molecular insights into the interaction between probiotics and the host intestinal mucosa. Nature Reviews Microbiology, 10(1), 66–78. http://doi.org/10.1038/nrmicro2690 
  25. Sladkevicius E, et al. J Med Econ 2010; 13(1): 119-128.  
  26. Meyer R, Chebar Lozinsky A, Fleischer DM, Vieira MC, Du Toit G, Vandenplas Y, Dupont C, Knibb R, Uysal P, Cavkaytar O, Nowak-Wegrzyn A, Shah N, Venter C. Diagnosis and management of Non-IgE gastrointestinal allergies in breastfed infants-An EAACI Position Paper. Allergy. 2020 Jan;75(1):14-32. doi: 10.1111/all.13947. Epub 2019 Aug 27. PMID: 31199517. 
  27. ASCIA, 2016 Dietary Avoidance- cow’s milk protein (dairy) allergy, Australasian Society of Clinical Immunology and Allergy, loetud 6. mai 2016, http://www.allergy.org.au/patients/food-allergy/ascia-dietary-avoidance-for-food-allergy 
  28. Meyer (2018) When Should Infants with Cow’s Milk Protein Allergy Use an Amino Acid Formula? A Practical Guide, The Journal of Allergy and Clinical Immunology: In Practice, Volume 6, Issue 2