Seedetrakt ja lapse alles arenev immuunsüsteem
Ilmselt olete viimastel aastatel kuulnud palju seedetrakti tervise kohta. Ja seda põhjusega! Tegelikult on seedetraktile keskendumiseks lausa triljoneid häid põhjuseid ja neid nimetatakse bakteriteks. Bakterid moodustavad koosluse, mida nimetatakse mikrobioomiks ja nende elukeskkonnaks on seedetrakt. Nüüdseks on uuringud näidanud, et aju ja seedetrakt on omavahelises suhtluses, et tagada koos organismis erinevate funktsioonide toimimine. Näiteks teatud vitamiinide tootmine, aju aitamine teie erinevate meelte kaudu saadava teabe töötlemiseks (nt pildid, helid, maitsed ja tekstuurid). Samamoodi suhtlevad mikrobioomi koostises olevad bakterid ka immuunsüsteemiga, et toetada selle arengut.
Immuunsüsteemi stimuleerimiseks on väga tähtis kokkupuude ümbritseva maailma bakteritega. Sellepärast on hea lubada lastel liivakastis mängida ja veidi mustaks saada, sest see on nende immuunsüsteemi jaoks kui treening. Samas ei ole teie lapse immuunsüsteem sündides veel täielikult välja arenenud, mistõttu on lapsed nakkuste suhtes eriti haavatavad. Varajases eas areneb immuunsüsteem loomulikult välja ja küpseb.
Rinnapiim on parim toit, millel on palju lühi- ja pikaajalisi hüvesid nii imikutele kui ka emadele. Rinnaga toitmine toetab ka teie lapse immuunsüsteemi. Lisaks sellele, et rinnapiima kaudu kanduvad teie enda antikehad teie lapsele edasi, sisaldab rinnapiim ka kiudaineid ja kasulikke baktereid. Need hakkavad lapse seedetraktis elutsema ja toetavad nii tema arenevat immuunsüsteemi. Need kiudained ja baktereid on prebiootikumid ja probiootikumid. Koos toimides mõjuvad need teie lapse immuunsüsteemile hästi, soodustades tervisele heade bakterite kasvu, et õpetada immuunsüsteemi nakkushaiguste vastu võitlema.
Kui teil ei ole võimalik last rinnaga toita või olete otsustanud seda mitte teha, pidage nõu oma tervishoiutöötajaga. Osad piimasegud sisaldavad väärtuslikke pre- ja sünbiootikume. Arutage lapse arstiga, millist piimasegu valida.
Viimastel aastatel on palju räägitud immuunsüsteemi turgutamise vajadusest, et organism suudaks nakkushaiguste korral kiiremini ja jõulisemalt reageerida. Uuringud on aga näidanud, et immuunsüsteemi liiga äge reaktsioon nakkushaigusele võib omada hoopis negatiivset mõju sellele, kuidas teie laps reageerib kahjutute nakkushaiguste vastu võitlemisel. Seetõttu vajab imiku immuunsüsteem tuge, mitte turboturgutust.
Vaatleme lähemalt pre- ja probiootikume
Kõigepealt võib tekkida küsimus, et mis vahe on pre- ja probiootikumidel? Järgnevalt on lihtsal viisil selgitatud, mida nende kohta teada võiks.
Probiootikumid on inimese seedetraktis elavad bakterid, mida on sadu erinevaid liike. Samasuguseid baktereid leidub ka mõnes toidus, näiteks jogurtitest ja fermenteeritud toitudest.
Prebiootikumid on nende bakterite toit! Need on süsivesikud, mis aitavad headel bakteritel paljuneda ja samas piiravad potentsiaalselt kahjulike bakterite kasvu. See mõjub teie imiku arenevale immuunsüsteemile hästi. Prebiootikume leidub näiteks banaanides, siguris, sibulas ja tomatis.
Sünbiootikumid on prebiootikumide ja probiootikumide kooslus, mis toimib seedetraktis koos ja avaldavad nii suurema mõju. Põhimõtteliselt on see kui ühine meeskond, mis soodustavad tervisele kasulike bakterite kasvu, elutegevust ja tõhusust.
Kui laps saab pre- , pro- ja sünbiootikume juba varajasest east, siis aitavad need tal luua parimad tingimused immuunsüsteemi arenguks.
Ligikaudu 6 kuu vanuseks saades vajab laps rinnapiimale ka muud toitu. Ka siin saate valida niisuguseid toite, mis toetavad tema seedetrakti häid baktereid. Nii saavad need olla jätkuvalt tema immuunsüsteemile kasulikud. Prebiootikume leidub banaanis, siguris, sibulas ja tomatis. Probiootikume leidub loodulikus vormis jogurtites, sellistes juustudes nagu mozzarella, Gouda, Cheddar ja kodujuustus ning hapukurkides. Probiootikume sisaldavad ka sellised fermenteeritud toidud nagu petipiim, keefir, miso ja hapukapsas.
