Väikelapse allergia korral teatud toodetest loobumine on aegunud meditsiin

Toitumisnõustaja: väikelapse allergia korral teatud toodetest loobumine on aegunud meditsiin

Eelmisel nädalal Aptamili poolt korraldatud väikelapse toitumisalasel webinaril osalenud toitumisnõustaja Teele Tederi sõnul diagnoosib suur osa Eesti lapsevanematest oma lapsel iseteadlikult toidutalumatusi- ja allergiad, jättes sealjuures menüüst välja olulised toiduained, mis on olulised lapse immuunsüsteemi ja seedetrakti kujunemisel.

Toiduallergiad algab kõige sagedamini esimesel eluaastal

Toiduallergia on immuunsüsteemi reaktsioon organismi jaoks võõrale valgule. Kuna varases lapseeas on organismi kaitsesüsteemid alles küpsemas, tekib selles vanuses kõige sagedamini ka allergilisi reaktsioone toidule. Toiduliidu andmeil on toiduallergia levimus selle sajandi jooksul kasvanud keskmiselt kaks korda, seda eriti laste ja noorte hulgas. Toidutalumatust arvatakse sealjuures esinevat sagedamini kui -allergiat, kuid vettpidavad andmed selle kohta puuduvad.

Ära jäta menüüst olulisi toiduaineid välja

Tihti jätavad lapsevanemad heas tahtes väikelapse menüüst täielikult välja allergiat põhjustavad toiduained, mis toob tegelikult kaasa rohkem kahju kui kasu. Kui sümptomid ei ole eluohtlikud, näiteks lapsel ei ole täheldatud ohtlikku kehakaalu langust, on väga oluline lisada samu toiduaineid väiksemates kogustes lapse igapäevasesse menüüsse, et tema organism sellega harjuks. Allergia ilmumisel võib murettekitavad toiduained jätta menüüst välja kaheks nädalaks, sealjuures hoolikalt jälgides väikelapse keha ja enesetunde muutusi ning lülitada need seejärel uuesti väikeses koguses menüüsse.

Kui allergiat põhjustavast toiduainest täielikult loobuda, ei hakka organismi immuunsüsteem tootma sellega võitlemiseks vajalikke kaitsekehasid, mistõttu ei ole õige antud toiduainetest täielikult loobuda või määrata lapsele nö „tatra ja vee“ dieeti. Sama põhimõtet võiksid järgida ka lapseootel naised, kes kipuvad lapse heaolu nimel loobuma erinevatest tooterühmadest, peamiselt piimatoodetest ja pähklitest.

Toiduallergia ei ole sama, mis toidutalumatus

Vaatamata sarnastele sümptomitele ei ole toidutalumatus ja toiduallergia üks ja seesama asi. Kõige sagedamini tekivad lastel toiduallergia nähud nahal. Kuna lööve tekib kiiresti ja seos söödud toiduga sageli ilmne, on seda ka lihtne tuvastada. Kui toiduallergia avaldub seedetrakti kaudu, siis on haiguse äratundmine raskem, sest vaevused tekivad tunduvalt hiljem, isegi kuni 72 tunni alates toidu söömisest. Toidutalumatuse reaktsiooni korral ei ole immuunsüsteem haaratud. Sel juhul reageerib organism kas mõnele komponendile toidus või on tegemist mõne ensüümi defitsiidiga, mis on tavaline näiteks laktoositalumatuse puhul. Mõningatel juhtumitel jääb talumatuse tekkepõhjus ka teadmata.

Lahenduse leidmiseks saab lapsevanem kaasa aidata, pidades toidupäevikut, kuhu on märgitud lapse söödud toidud kui ka sellele järgnenud reaktsioonid nahal, seedetraktis või teistes süsteemides. Samuti võiks hoolikalt jälgida lapse enesetunnet. Diagnoosi saamiseks tuleb aga kindlasti pöörduda spetsialisti poole, kes teeb vajalikud analüüsid ja allergiatestid.

Laktoositalumatust esineb varases eas harva

Laktoositalumatus ei ole allergia, vaid toidutalumatuse üks vorme, mille põhjuseks on piimasuhkrut lõhustava ensüümi vähene tootmine peensooles. Piima tarbimise järgselt võib tekkida kõhuvalu, -puhitus, -lahtisus või muud sarnased kõhuhädad. Lapseeas esineb eelkõige mööduv laktoositalumatus, mis tekib ägeda seedeinfektsiooni järgselt ning taluvus taastub kahe kuni nelja nädala jooksul. Kuni veerandil elanikkonnast ehk suurematel lastel ja täiskasvanutel esineb primaarset laktoositalumatust, mida aitab diagnoosida arst.

Kui esimese eluaasta lõpuks on selge, et laps piimatooteid siiski ei talu, on oluline tagada talle täisväärtuslik toit ka piima menüüst välja jätmisel. Ülemineku perioodil võib kasutada ka arstide ja õdede poolt soovitatud hüdrolüüsitud piimasegusid, mille maitse on küll kibedam, kuid selles olev valk võib lapsele sobida. Sageli taluvad lapsed selles vanuses ka fermenteeritud või hapendatud piimatooteid. Alternatiiviks on lapsele pakkuda ka taimset, näiteks kaera-, riisi-, mandli- või sojapiima, kuid sel juhul tuleb kindlasti jälgisa, et need oma koostiselt sisaldaksid piisavalt vajalikke toitaineid või need toitained saaksid asendatud muude ainete arvelt.

Pseudoallergiad

Valed söömisharjumused ja toit lapse esimestel eluaastatel mõjutavad tema tervist tulevikus. Olgu selleks ajapuudus või olematud teadmised tervislikust toitumisest, kipuvad eesti lapsevanemad üle ühe aasta vanuse lapse toitmisel liialdama liigselt maitsestatud ning lisaainetest pungil toitudega, mille tulemusel ei ole laps enam harjunud puhta toidu maitsega. Selle tulemuseks võivad olla pseudoallergiatena tuntud nahalööbed ehk teisisõnu on see lapsevanema enda kehvade otsuste tagajärg. Lapse üleminek tavatoidule peab olema läbimõeldud, et tagada tema normaalseks arenguks vajalike toitainete olemasolu. Poolfabrikaatidel, lisaainetel ja suhkrurikastel maiustustel ei tohiks seal kohta olla.

Et tõsta lapsevanemate teadlikkust ja tuletada neile meelde, milline on sobiv toit väikelapsele pärast aastaseks saamist, korraldab Aptamil3 hariva kampaania lapsevanematele „Väike ei ole suur”. Tänavu aprillis ja mais toimuvad Aptaclub Instagramis kolm webinari, kus kolme lapse ema ja blogija Mirjam Hunt ning toitumisnõustaja Teele Teder räägivad tunniajastes vestlustes teemadel nagu väikelapse toitumine ja selle mõju immuunsüsteemile, seedimine ja ainevahetus ning toidutalumatus- ja allergiad.