Antibiootikumiravi mõju lapsel allergiate tekkimisele

Tänapäeval ravitakse bakterite poolt põhjustatud haigusi antibiootikumidega. Paraku hävitavad need lisaks haigust põhjustavatele mikroobidele ka soolestiku kasulikke mikroobe ja soodustavad organismis patogeensete bakterite koloniseerumist. Uuringud näitavad, et antibiootikumidega ravimine varases eas on seotud suurema allergiate tekkeriskiga lapseeas.

 

Kust allergia pärineb?

Immuunvahendatud haiguste all kannatavate inimeste arv kasvab pidevalt. See ei ole seotud ainult geneetiliste seisunditega, vaid ka tsivilisatsiooni arengu ja elustiili muutustega. Seetõttu on allergiate esinemissagedus kõige kõrgem just tööstus- ja arenenud riikides. Parem hügieen, väiksemad perekonnad, stress, töödeldud toidu söömine ja harv  kokkupuude loodusega on vaid mõned tegurid, mis inimese immuunsust negatiivselt mõjutavad. Uuringud näitavad, et allergiate tekkimises on olulisel kohal ka mikroobiootaga seotud probleemid2,3.

 

Asendamatu mikrobioota

Inimese seedetraktis on tohutul hulgal baktereid – mikrobioota. See organiseeritud mikroorganismide kooslus täidab mitmeid olulisi funktsioone, millest üks on immuunsüsteemi stimuleerimine, mis kaitseb keha näiteks võimalike kahjulike mikroobide paljunemise eest. Inimese mikrobioom on vastuvõtlik paljudele mõjutustele, mis on põhjustatud nii välistest kui ka kehasisestest teguritest. Kõige raskemad neist on seotud soolte harmoonilise töö häirumisega ja selle üheks põhjuseks on antibiootikumiravi4.

 

Antibiootikumiravi ja allergiate teke

Antibiootikumiravi negatiivne toime seedetrakti mikrobiootale on tõestatud. Antibiootikumide toimel muutuvad inimese soolestikus elavate põhiliste bakteriliikide osakaalud, toimub nende koosseisu muutumine ja liigilise mitmekesisuse vähenemine5. See suurendab toiduallergiate, aga ka atoopilise dermatiidi, nohu ja astma6 tekkimise tõenäosust. Antibiootikumiravi võib mõjutada lapse immuunsüsteemi küpsemist, kuid kui  see on hädavajalik, siis tehakse seda rangelt lastearsti järelevalve all.

 

Viited

[1] Cukrowska B. Can modulation of the intestinal microbiome be important in the prevention of allergic diseases? The role of bifidobacteria, with particular emphasis on Bifidobacterium breve. Stand Med Pediat 2019. 16: 69-77.
[2] Cukrowska B. Can modulation of the intestinal microbiome be important in the prevention of allergic diseases? The role of bifidobacteria, with particular emphasis on Bifidobacterium breve. Stand Med Pediat 2019. 16: 69-77.
[3] Rakowska M. et al. Impact of microbiota on human health. Pediatr Med Rodz 2016, 12: 404-412.
[4] Rakowska M. et al. Impact of microbiota on human health. Pediatr Med Rodz 2016, 12: 404-412.
[5] Rakowska M. et al. Impact of microbiota on human health. Pediatr Med Rodz 2016, 12: 404-412.
[6] Cukrowska B. Can modulation of the intestinal microbiome be important in the prevention of allergic diseases? The role of bifidobacteria, with particular emphasis on Bifidobacterium breve. Stand Med Pediat 2019. 16: 69-77.

Tasuta infoliin emme küsib:
800 3663
Ootame teie küsimusi e-postiga info@aptaclub.ee