MEIE EKSPERDID VASTAVAD TEILE 8.00-17.30
TASUTA INFOLIIN EMME KÜSIB: 8003663
MEIE E-MAIL: info@aptaclub.ee
TASUTA INFOLIIN EMME KÜSIB:
Kuidas toita
tervet imikut?

Kuidas toita tervet imikut?

Sobiv vanus erinevate lisatoitude pakkumiseks*

Oma pisikest rõõmurulli õigesti toites mõjutame tema tervist ka hilisemas elus. Paraku võib just see “õigesti toitmine” vanemate peas tekitada palju küsimusi. Mõnele esmapilgul keerulisena näivale küsimusele leiate lihtsa vastuse siit voldikust. Kui aga siit vastust ei leia, võib kõike, mis puudutab pisikese ilmakodaniku toitmist, küsida meie käest: info@nutrimedical.ee; www.aptaclub.ee; www.milupa.ee; infotelefon Emme küsib: 8003663 või leia meid Facebookist.

Vanus kuudes

0-4

4

5

6

7

8

10

11

12

24

Rinnapiim, piimasegu

                   

Aedviljad: kartul, lillkapsas, porgand, kõrvits (püreena)

                   

Aedviljad: kaalikas, peet, spinat, naeris, tomat (püreena)

                   

Puuviljad ja marjad: pirn, õun, (banaan), mustikad, sõstrad,
vaarikad, pohlad, murakad, jõhvikad (püreena)

                   

Puuviljad ja marjad: kiivi, tsitruselised, maasikad

                   

Liha: sea, lamba, looma, vasika, kana (hautatud, püreena)

                   

Kala, maks

                   

Munakollane

                   

Munavalge

                   

Teraviljad: kaer, riis, tatar, hirss, mais

                   

Teraviljad: nisu, rukis, oder, kaer

                   

Piim ja piimatooted toiduks: jogurt, puding, hapendatud piimatooted

                   

Kohupiim, kodujuust, juust

                   

Mahl: kui laps joob tassist

                   

Piim joogina

                   
  Lisatoitu ei vaja   Vajadusel ettevaatlikult alustada
lisatoitmisega
  Lisatoit vajalik   Põhitoit

* Imiku toit ja toitumine. Juhised lapsevanematele, ELS 2012

Mis on parim toit imikueas?

Esimese kuue elukuu jooksul on lapse ainuõigeks toiduks ja joogiks oma ema piim. Sellest iga lapse jaoks individuaalsest, keerukast ja pidevalt muutuvast toidust saab laps kõik vajaliku kasvamiseks. See on toit, mis on alati soe, valmis ja käepärast. Lisaväärtusena pakub rinnapiim arenemiseks ja küpsemiseks vajalikku ehitusmaterjali, kaitseb last erinevate haiguste eest ja tagab parima võimaliku tervise täiskasvanueas.

Oma ema piima ei ole võimalik asendada ühegi teise imetaja piimaga – need ei vasta koostiselt inimlapse vajadustele. Pigem vastupidi: vale toit võib kaasa tuua haiguse ja mure. Piisava piimakoguse rinnas tagab lapse imetamine vastavalt tema nõudlusele. Mida sagedamini last imetada, seda rohkem on rinnas piima. Loomulikult peab ema ise sööma korralikult ja jooma piisavalt vedelikku (umbes 2 liitrit päevas).

Last toites tekib tihe ning vajalik side ema ja lapse vahel. Beebi tunneb end turvaliselt ja kaitstult ning ema organism taastub tänu imetamisega seotud hormonaalsetele muutustele pikast rasedusest ja kurnavast sünnitusest kiiremini. Rõõmus ja rahulolev laps, kes kasvab hästi, on parim märk sellest, et laps saab piisavalt süüa.

Juhul kui tundub, et piimakogus ei ole piisav, last vaevavad kõhumured või muud probleemid on mõistlik enne rinnapiimaga toitmise lõpetamist otsida abi lapse arsti/õe käest. Koos leiate kindlasti mõistliku lahenduse, mis tagab pere heaolu ja lapse kasvamise.

Kas lapsele tuleb anda lisaks D vitamiini?

Laps vajab alates 5.elupäevast kuni 2 aastaseks saamiseni toidule (rinnapiim või piimasegu) lisaks D vitamiini tilku, et tagada tugevad luud ja sirge rüht. Täpset päevadoosi tasub alati küsida oma arsti/õe käest ja uurida D vitamiini pudelilt. Milline D vitamiini preparaat valida sõltub selle sobivusest lapsele. D vitamiini tuleb anda kuni lapse 2 aastaseks saamiseni ja vahet peetakse ainult päikeselistel suvekuudel.

JÄRGI ARSTI SOOVITUSI!

  • alates 5.elupäevast lisaks D vitamiini tilgad vastavalt arsti soovitusele (tavaliselt 5 tilka paevas)

  • 5 tilka = 400 RU = 10 µg

Kas imik vajab joogiks vett?

Rinnapiimatoidul lapse joogiks ja söögiks on rinnapiim. Toidukorra alguses on rinnapiim lahjem ja katab kenasti lapse vedelikuvajaduse. Toidukorra lõpuks saab laps rammusamat piima, mis täidab kõhtu. Seega ei vaja terve laps reeglina ka kuuma ilmaga lisaks juua, vaid piisab rinnapiimast. Kui laps sööb piimasegu, siis võib joogiks pakkuda puhast keedetud vett.

* janujoogiks on puhas keedetud vesi (palav ilm, haigus ja palavik)

Kas imiku janujoogiks sobib mahl?

Õigeks janujoogiks on puhas vesi. Tänapäeval ei soovitata anda lapsele mahla enne, kui ta on saanud vähemalt 6 kuu vanuseks ja joob tassist. Kindlasti ei tohiks anda mahla pudelist ega jätta mahlapudelit pikaks ajaks lapsele pihku. Liigne mahl täidab lapse kõhu ja tekitab isutust ning kõhulahtisust. Kõhulahtisuse põhjustajaks võib olla musta ploomi, pirni ja õunamahlas leiduv sorbitool (süsivesik), mida lapse seedetraktis lõhustada ei suudeta ning tulemuseks on kõhulahtisus, kõhuvalu ja gaasivalud. Pikaldane kokkupuude mahlaga on kahjulik hammastele. Maksimaalne mahlakogus ööpäevas on 100-120 ml. Mahla pakutakse ainult toidukorra ajal, siis on mahlas leiduvast C vitamiinist kõige rohkem kasu!

Kas imiku janujoogiks sobib tee?

Imiku janujoogiks on puhas keedetud vesi! Kui soovite pakkuda oma lapsele teed, siis tasuks eelistada spetsiaalselt imiku jaoks valmistatud teed. Sel juhul on kindel, et tees sisalduvad koostisosad on lapsele ohutud. Koduse taimetee puhul ei tea me kunagi, kas pakutav tee ei sisalda lapse jaoks liiga palju toimeaineid. Samuti jälgida, et tee sobiks lapsele vanuseliselt. Teed pakutakse toidukordade lõpus või nende vahel - siis ei riku tee lapse söögiisu ega sega toidust vajalike toitainete (näiteks raua) imendumist. Ööpäevane tee kogus on maksimaalselt 150-180 (200) ml. Kui pakutav tee sisaldab suhkrut, tuleb erilist tähelepanu pöörata lapse hammaste hooldusele, et ära hoida hambakaariese teket. Tee on osa toidukorrast, seda juuakse tassist - 100 - 120 ml päevas.

Millisest vanusest alates vajab laps piimatoidule lisaks lisatoitu?

Ligikaudu poole aastaseks saades on laps igati valmis vastu astuma uutele maitsetele ja elamustele – on aeg haarata pihku lusikas ja proovida lisaks turvalisele ja tuttavale piimale ka muud toitu. See võib osutuda aga keeruliseks, sest piima maitse on nii tuttav ja hea, et uut pelgav laps selle kõrvale muud ei tahagi. Nüüd on vanemate kord näidata oma järjekindlust – kui laps esimesel korral uuest toidust keeldub, tuleb järjekindlalt jätkata selle pakkumist, vajadusel kümme ja enam korda. Laps harjub maitsega ja mõne aja pärast asub juba isukalt uue toidu kallale.

OLULINE MEELESPEA! Lisatoidu pakkumisega ei maksa liiga kaua viivitada, sest laps on eriti aldis kogema uut maitset 4-6 kuu vanuses (mitte enne lapse 17. nädala vanuseks saamist ega hiljem kui 26. nädala vanuselt). Sama kehtib ka erineva konsistentsiga toidu kohta. Kuue kuustele ja vanematele imikutele sobivad pureestatud toidud, 9-12 kuustele lastele peenestatud toidud suuremate tukikestega. 12-kuuselt voib suurem osa lapsi suua sama toitu, mis suured inimesed, kuid ettevaatlik tuleb olla toitudega, mis voivad kergesti kurku minna (pahklid, vaikesed porgandi tukid).

Lapse oskused, mis viitavad sellele, millist toitu lapsele pakkuda

4 kuud

kaasasündinud imemisrefleks

vedel toit rinnapiim/eale vastav piimasegu

4-6 kuud

imemisrefleks nõrgeneb tekib oskus võtta huultega lusikalt toitu istub toe najal hoiab kindlalt pead

püreeritud toit (homogeenne) püree, puder (vedelam)

7-8 kuud

istub ise hammaste abil peenestab toitu suus hammustab kõike, mis huvitav paneb ise toitu suhu abistamisel joob tassist

väikeseid tükke sisaldav püree ja puder  liha püreeritult

9-10 kuud

hammustab haarab toitu näppudega

tükkidega püree

10-12 kuud

püüab ise lusikaga toitu suhu tõsta püüab juua tassist

peenestatud toit

Millised toidud imikule ei sobi?

Imiku toit on soolata ja suhkruta. Sel viisil tajub laps ehedat toidu maitset. Soola ja suhkru vältimine aitab kaasa parimale tervisele hilisemas elus. Imikule ei sobi äärmuslikud toitmise variandid erinevatest dieetidest, näiteks taimetoit. Laps, kes siiski on ainult taimetoidul, peab saama päevas vähemalt pool liitrit rinnapiima või rauaga rikastatud piimasegu! Selles vanuses lapsele ei ole hea pakkuda ka soolatud, tugevasti praetud, grillitud, suitsutatud toitu, toorest ja termiliselt vähe töödeldud liha, kala, linnuliha, muna ja maksa, madala rasvasisaldusega ja rasvavabad dieettoidud, kunstlikke lisaained sisaldavad toidud, kommid ja maiustused, tee, kohv, karastusjoogid, mahlajoogid, energiajoogid, gaseeritud joogid (allikas: Imiku toit ja toitumine, juhised lapsevanemale, Eesti Lastearstide Selts 2012)

Millisest lisatoidust alustada?

Kõige paremini sobivad alustamiseks kodumaal kasvavad aedviljad, puuviljad ja marjad. Alustada soovitatakse kartulist, edasi võiks lisanduda lillkapsas, kõrvits, porgand, kapsas ja kõik teised aedviljad (peet, kaalikas, naeris). Lapse harjutamisel tahke toiduga tuleb anda esimesed toidud püreena. Selleks tuleb köögivili koorida ja tükeldada väikesteks tükkideks ning keeta väheses vees pehmeks. Vitamiinid säilivad veelgi paremini, kui toitu keetmise asemel aurutada. Pehmeks keedetud/aurutatud köögivili kurnatakse ja püreestatakse kas blenderi abil või lusikaga läbi sõela surudes. Lõpuks lisatakse paraja paksusega püree saamiseks lapsele juba tuttavat rinnapiima või piimasegu.

Millistest puuviljadest ja marjadest alustada?

Kui aedvili on juba saanud lapse toidu igapäevaseks osaks, siis tasub proovida ka puuvilju ja marju. Jällegi tasuks eelistada kodumaiseid õunu, pirne ja metsamarju, millele edaspidi lisanduvad teised puuviljad (näiteks banaan) ja marjad.

Millistest teraviljadest alustada?

Esimeste teraviljadena sobivad riis, tatar, hirss, mais ja kaer. Järgmistena lisanduvad rukis, oder ja nisu. Nisu puhul tuleb arvestada, et ei liiga varane (enne 4 kuuseks saamist) ega liiga hiline (pärast 7 kuuseks saamist) sööma hakkamine ei ole hea. Tähtis on alustada väikesest kogusest ja hea, kui seda tehakse rinnapiima kaitsva toime all.

Kas lapsele peab andma liha?

Liha on suurepärane valgu ja raua, B grupi vitamiinide ning mikroelementide vase ja tsingi allikas ning seetõttu imikule pärast 6 kuuseks saamist väga vajalik toit. Seda eriti pikalt rinnapiima toidul olnud lastele. Imikule sobib taine sea-, vasika-, looma-, lambaliha. Kui lapsel ei ole allergiat kana või kala vastu, sobivad ka need suurepäraselt menüü rikastamiseks. Maks suurepärase rauaallikana sobib lapse toiduvalikusse 9 kuu vanusest. Maksa on hea pakkuda maheda maitsega köögiviljapüreega, 1-2 supilusikatäit 1-2 korda kuus (ELS 2012). Rauavaegusaneemia vältimiseks piisab väikesest lihakogusest päevas. Sobilik päevane lihatükk on lapse peopesa suurune. Imikule ei sobi vorstitooted ega töödeldud lihatooted. Liha valmistamine: esimestel kuudel tuleb liha vähemalt 2 korda läbi hakklihamasina lasta. Hiljem võib seda hakata pakkuma väikesteks tükkideks lõigatuna.

Kas kalast peaks hoiduma?

Kala on väga vajalik lisatoit, olles suurepärane valgu, asendamatute oomega3 rasvhapete ja mineraalainete allikas. Kala sisaldab ka palju vajalikke mikroelemente: jood, fluor, vask ja tsink. Kala sobib lapse menüüsse alates 9-10 kuu vanusest 1-2 korral nädalas, parajaks koguseks on lapse labakäe suurune tükk. Kala ei sobi vaid siis, kui lapsel on kindel kala allergia.

Liha ja kala valmistamine:

  • taist liha ja kala saab aurutada või keeta

  • liha peaks olema korralikult keedetud (ilma roosade laikudeta) ning kala pea olema korraliku tekstuuriga

Millised kasulikud ained peituvad erinevates toiduainetes?

Aedviljad    

kartul

väärtuslik valk, tärkliserikas, C vitamiin ja B grupi vitamiinid

tekitab harvem allergiat

lillkapsas

C vitamiin, K vitamiin, kiudained

tekitab harvem allergiat

brokoli

C vitamiin, foolhape, kiudained

 

porgand

beeta karoteen, kiudained

 

kõrvitsalised

a karoteen, kiudained

 

Puuviljad ja marjad    

õun

C vitamiin, kiudained

tekitab harvem allergiat

pirn

C vitamiin, kiudained

tekitab harvem allergiat

banaan

energiarikas, kaaliumi ja vaserikas konsistents

muudab lapsel söömise lihtsaks

punanesõstar

vitamiini ja mineraalaineterikas

tekitab harvem allergiat

mustsõstar

väga C vitamiinirikas

 

metsamarjad

vitamiinirikkad

tekitavad harvem allergiat

Teraviljad    

riis, tatar, hirss, mais

gluteenivabad, B grupi vitamiinid, kiudained, tatar – kõige kaaliumirikkam

tekitavad harvem allergiat

nisu, rukis, oder, kaer

gluteeni sisaldavad, kaer – eriti kiudaineterikas, B grupi vitamiinid, rukis - rauarikas

 

Loomset paritolu toidud    

liha

väärtuslik valk, hästi imenduv raud, tsink, foolhape, A vitamiin

NB! Parim rauaallikas imikueas

kala

valk, mineraalained (kaltsium, fosfor, jood, vask, tsink). Rasvhapped, mis on olulised nägemise ja aju arengus

 

piim

suurepärane kaltsiumi allikas

 

muna

täisväärtuslik valk, fosfolipiidid – vajalikud aju ja nägemisfunkstiooni arenguks

 

Kas ja millal anda lapsele kanamuna?

Munakollane sisaldab väärtuslikke rasvhappeid, mis on vajalikud aju ja nägemise arenguks. Uued seisukohad lubavad munakollast pakkuda lapsele 8 kuu vanusest, sõltumata sellest, kas lapsel on kalduvus allergiale või ei. Munavalge on väärtuslik valk, kuid samas teatud, kui tugev allergia tekitaja. Seetõttu lisandub see menüüsse kui laps on saanud 1 aastaseks. Kanamuna tuleb vältida vaid juhul, kui see põhjustab lapsele allergiat.

Millal võib laps hakata jooma lehmapiima?

Lehmapiim ei sobi rinnapiima ega piimasegu asemel, sest selle valgusisaldus on liiga suur ja rauasisaldus liiga väike. Varakult lehmapiima söövad lapsed on ohustatud rauavaegusaneemiast. Lehmapiimavalk põhjustab sageli ka toiduallergiat. Lehmapiim sobib alates 6 kuu vanusest väikeses koguses kodustesse püreedesse ja putrudesse juhul, kui lapsel ei ole lehmapiimavalgu vastu allergiat. NB! Kui laps on pikalt olnud ainult rinnapiimatoidul, oleks mõistlik lisada toiduvalmistamisel lehmapiima asemel hoopis rauaga rikastatud jätkupiimasegu.

Rauavaegusaneemia vältimiseks soovitatakse ka üle 1 aasta vanuse lapse toitmiseks kasutada spetsiaalset lehmapiima asendamiseks mõeldud ja rauaga rikastatud jätkupiimasegu.

Millal hakata andma teisi piimatooteid?

Piimatooted lisatoiduna sobivad alates 10-11 kuu vanusest. Paremini on omastatavad ja seeditavad hapendatud ja fermenteeritud tooted nagu jogurt. Kohupiim on väga valgurikas ja selle tarbimisega ei tohiks üle pingutada:

  • piisab 20-50 grammist ööpäevas

  • lehmapiim sisladab väärtuslikku valku ja rohkelt hästi omastatavat kaltsiumi, kuid oma koostiselt on see ideaalseks toiduks vasikatele

  • imiku jaoks on ideaalseks põhitoiduks esimesel eluaastal rinnapiim.

Selle puudumisel piimasegu/jätkupiimasegu ja üle 1 aastastele lastele spetsiaalne väikelastepiim.

Väike abimees 1 eluaastal toidukordade sättimiseks

Vanus kuudes
0-4 kuud
4 kuud +
6 kuud +
8 kuud +

Hommikusöök

70-230 ml

180-200 ml

100-150 ml, 100-150 g

100-150 ml, 100-150 g

Lõunaoode 

70-230 ml

180-200 ml

180-200 ml

100-150 ml, 100-150 g

Lõuna

70-230 ml

100-150 ml, 100-150 g

100-150 ml, 100-150 g

100-150 ml, 100-150 g

Õhtuoode

70-230 ml

180-200 ml

180-200 ml

100-150 ml, 100-150 g

Õhtusöök

70-230 ml

180-200 ml

180-200 ml

180-200 ml

Põhitoidu ja lisatoidu kogused ja korrad (kohandatud ELS 2012 soovitustest)

Vanus kuudes
0-4
4-5
6
7

Põhitoidu kogus päevas (ml)

400-900*

900

900-1000*

850-900

Lisatoidu kogus päevas (g)

0

5-50

50-100

10-150

Lisatoidu kordade arv päevas

0

1-2

1-2

2

Ühe toiduportsu orienteeruv suurus (ml)

70-200

200

200

200

Kaaluiive kuus (g)

500-1000**

500-1000**

600-800

600-800

Vanus kuudes
8
9
10
11
12

Põhitoidu kogus päevas (ml)

800

750

700

600-650

500-600

Lisatoidu kogus päevas (g)

200

250

300

350-400

400-500

Lisatoidu kordade arv päevas

2-3

3

3

3

3

Ühe toiduportsu orienteeruv suurus (ml)

200

200

200

200

200

Kaaluiive kuus (g)

400-800

400-800

400-800

400-800

400-800

* Esimesed elupäevad 100 – 300

**1 elukuul 600 – 800 g

Kas püreed ja putru võiks ka ise kodus valmistada?

Aedviljapüreed, puuviljapüreed ja putru võib edukalt ise kodus valmistada, kuigi valmis püreega on vähem vaeva ja seda on lapsele ohutu pakkuda. Kuid siinjuures peab kindlasti arvestama järgmist: toit tuleb tõsta purgist välja taldrikule või kaussi ja mitte toita last otse purgist, sest nii satuvad suus olevad mikroorganismid lusikalt purki ning hakkavad toidu sees paljunema ja võivad põhjustada lapsele probleeme (kõhulahtisust). Avatud purki hoitakse külmikus korralikult kaanega suletuna, sellisena säilib toit kuni 2 ööpäeva.

Mis võlu peitub kodus valmistatud püreedes ja putrudes?

  • püree või puder valmib parimatest sobilikest toorainetest ning sobivas koguses

  • korraga võib valmistada suurema koguse, mida saab väiksemate portsudena külmutada

  • isetehtud püree muudab väga väärtuslikuks sellele lisatud rinnapiim või piimasegu

  • kahaneb tunduvalt rauavaegusaneemia tekke risk

  • esimesel eluaastal ei peaks lapse toidule lisama soola ega suhkrut kodus valmistatud toidul on sees emme hoolitsus ja pai

NB! Leidke vahvaid retsepte toiduvalmistamiseks Milupa.ee ja Aptaclub.ee kodulehelt ja facebookist!

Mida teha, kui last kimbutab kõhukinnisus?

Kõigepealt tuleb teha selgeks, kas tegemist on ikka tõsise ja tõelise kõhukinnisusega. Rinnapiima toidul laps võib kakada praktiliselt iga toidukorra järgi, aga ka paari päeva tagant ilma, et see lapsele vaevusi tekitaks. Kui see ema häirib, siis tasub pöörduda arsti poole ja oma mure ära rääkida. Suurem laps, kes sööb juba lisatoitu, võiks kõhukinnisuse korral abi saada värsketest aedviljadest (porgand, kapsas), puuviljadest (õun) ja kuivatatud puuviljadest. Oluline on jälgida, et laps saaks piisavalt vedelikku. Joogiks sobib kõige paremini puhas vesi.

Mida teha, kui lapsel on kõhulahtisus?

Rinnapiima toidul laps kakab sageli pärast iga toidukorda. Kui ta samas on terve ja kasvab hästi pole muretsemiseks põhjust. Üleminekul rinnapiima toidult piimasegule võib lapse kaka muutuda roheliseks. See ei pruugi tähendada haigust – põhjuseks on piimasegu koostise iseärasused (rauaühendid), hüdrolüüsitud (eelseeditud) valk. Ülimalt tähtis on pakkuda lapsele piisavalt juua. Lisatoitu saaval lapsel võivad aidata kõhtu kinnistada mustikas ja banaan.

NB! Kõhulahtisuse korral peab olema äaga tähelepanelik, sest selle pähjuseks võib olla viiruste või bakterite põhjustatud haigus ja lapse seisund võib kiiresti halveneda. PÖÖRDUGE OMA ARSTI POOLE!

Millised toiduained põhjustavad sagedamini allergiat?

Iga toiduaine võib põhjustada allergiat. Kõige sagedamini põhjustavad toiduallergiat imiku- ja väikelapseeas lehmapiim, muna, kala ja nisu. Kui toiduallergia nähud tekivad juba rinnapiimatoidul, võib selle põhjuseks olla emapiima kaudu lapseni jõudnud allergiat põhjustavad toiduained. Sel juhul tuleb emal rinnaga toitmise ajal vältida lapsele allergiat põhjustavate toiduainete söömist. Teised sagedamini allergiat põhjustavad toiduained on tsitruselised, maasikad, kiivi, tomat, paprika, seller, herned, oad, pähklid, mandlid, šokolaad, kakao, mesi, koorikulised ja kalamari. Allergia kahtluse korral on oluline pöörduda arsti poole, et välja selgitada, kas tegemist on allergia, talumatuse või mõne muu probleemiga!

Kuldsed reeglid imiku toitmiseks!

Kui laps on saanud kuue kuu vanuseks, on viimane aeg alustada harjumist lisatoiduga, sest ainult rinnapiimast/piimasegust enam ei piisa. Rahvusvaheliste soovituste kohaselt tuleb lisatoidu pakkumist alustada mitte enne lapse 17 nädala vanuseks saamist ega mitte hiljem kui 26 nädala vanuseks saamist (ESPGHAN 2008).

Laps on valmis sooma lusikast lisatoitu, kui tal on lõikumas esimesed hambad ja ta:

  • hoiab hästi pead ja istub toe najal (ema, isa süles)

  • tahab lusikast toitu võtta

  • näitab, et kõht on täis, keeldudes edasi söömast

Teisel elupoolaastal on laps eriti aldis õppima lusikast söömist ning hõõrub mõnuga lusikat vastu sügelevaid igemeid.

Igat uut toitu pakutakse esialgu ettevaatlikult:

  • alustatakse ühe uue toiduga

  • uut toitu pakutakse esialgu vaid teelusikatäis. Igal järgmisel toidukorral kogust tasapisi suurendatakse

  • toidukoguse suurenedes (100-150 g-ni) asendab see suure osa varem toidukorra ajal söödud rinnapiimast

  • toidukorra lõpuks sobiks lapsele pakkuda rinnapiima/piimasegu

  • uue toiduga harjumine võtab 3-7 päeva

  • tähtis on jälgida, kuidas uus toit lapsele sobib

  • kui laps ei tunne ennast söömise järgselt hästi (kõhulahtisus, nahalööve), siis on see viiteks, et antud hetkel see toit lapsele ei sobi

Kuidas toitu turvaliselt valmistada, soojendada ja säilitada?

Toit ei tohi mitte kunagi olla liiga kuum või liiga külm. Kui olete toidu valmis keetnud või üles soojendanud, tuleb seda alati enne lapsele pakkumist proovida. Parim viis on teha seda oma käeseljal. Kui tunnete, et toit on kuum, oodake paar minutit, et see jahtuks - ärge kunagi pakkuge lapsele liiga kuuma toitu! Soojendamiseks asetage toit kuuma veega kaussi ja laske sel niimoodi soojeneda.

Näpunäiteid toidu säilitamiseks:

  • Esialgu sööb laps lisatoitu lusikatäite kaupa ning toitu jääb palju üle

  • Ülejääk oleks mõistlik panna sügavkülma.

Valmis toidu säilitamine:

  • kontrollige alati parim enne kuupäeva

  • kasutage kaanega kaussi ja puhast plastlusikat, nii, et vajadusel saaks kaane uuesti kausile peale panna ja külmikus järgmise toidukorrani hoida (kuni 2 ööpäeva).

Otse kausist või purgist toites tuleb ülejääk ära visata, sest see on beebi süljega saastunud.

Kodus valmistatud toidu säilitamine:

  • toit tuleb enne sügavkülmutamist maha jahutada

  • veenduge, et sügavkülmiku temperatuur oleks

  • 18 kraadi või alla selle

  • kasutage suletavate kaantega plastkausse või jääkuubikute valmistamiseks mõeldud karpe. Kirjutage alati karbile peale, mis toiduga on tegemist ja millal see on valmistatud. Puhastage enne kasutamist alati põhjalikult külmiku karbid ja riiulid

  • sulatage sügavkülmutatud toit enne kasutamist korralikult üles ja ärge ülessulanud toitu kunagi uuesti külmutage

  • visake kasutamata sügavkülmutatud toit 3 kuu möödudes minema

Veel kasulikku infot toitmise kohta!

Tilluke toitumisterminite koduabiline:

Gluteen – nisus leiduv teraviljavalk (sarnane valk rukkis on sekaliin, odras – hordeiin ja kaeras aveiin)

Intaktne valk – täisvalk, mida ei ole lõhustatud, näiteks lehmapiimavalk

Koolikud – gaasivalud. Kui laps nutab alates 3 elunädalast lohutamatult paar tundi järjest ja seda vähemalt neljal päeval nädalas, siis on tegemist gaasivalude ehk koolikutega

Laktoos – piimasuhkur

Nukleotiidid – valgulised osised rinnapiimas. Ülesandeks on osalemine immuunsüsteemi ja keharakkude ülesehitamises. Nukleotiidid on olulised just esimestel elukuudel. Kaasaegsed piimasegud on nukleotiididega rikastatud. Leia vastav info pakendlit!

Pika ahelaga polükullastamatud rasvhapped (LCP PUFA) – rinnapiimas leiduv unikaalne rasvhapete segu, mis on imiku jaoks eriti olulised esimestel elukuudel. LCP PUFA-l on väga tähtis roll imiku aju ja nägemisfunktsiooni arengus. Kaasaegsed piimasegud on rikastatud LCP PUFA-ga. Leia vastav info pakendilt!

Prebiootilised kiudained – süsivesikud, mida leidub suures koguses rinnapiimas. Need süsivesikud (nimetatakse ka oligosahhariidideks) inimese peensooles ei lõhustu. Jõudes jämesoolde on seal toiduks tervisele kasulikele bifido- ja laktobatsillidele. Tulemuseks on tugevam immuunsüsteem: laps on terve ja ei haigestu reeglina allergiasse ega ka nakkushaigustesse. Kaasaegsed piimasegud sisaldavad prebiootilisi kiudaineid. Leia vastav info pakendilt!

Probiootikumid – tervisele kasulikud bakterid inimese jämesooles. Igal probiootikumi tüvel on oma toime, mida tuleb eelnevalt katsetes tõestada. Probiootikume soovitatakse tarbida kuuridena ning kasutatavaid bakteripreparaate vahetada.

Valguhüdrolusaat – ensüümide abil väikesteks osadeks (aminohapped ja peptiidid) lõhutud valk ehk eelseeditud valk. Tänu sellele on lapsel kergem toitu seedida ning selline valk ei põhjustaallergiat.

Osaline valguhüdrolüsaat – valkude lõhustamisprotsess ei ole viidud lõpuni. Tänu sellele sisaldab toit pikema ahelaga peptiide ja vähem aminohappeid. Selline toit sobib toiduallergia ennetamiseks, kuid ei sobi toiduallergia raviks.

Täisvalguhüdrolüsaat – valkude lõhustamine on viidud lõpuni. Toidusegu sisaldab lühikese ahelaga peptiide ja aminohappeid. Selline toidusegu sobib toiduallergia raviks.

Raamatukese saab alla laadida siit >

Tasuta infoliin emme küsib:
800 3663