Sünnitusjärgne masendus

Sünnitusjärgne masendus

Lapse saamine võib naise maailma pea peale pöörata ja alati ei ole sellega kohe lihtne kohaneda. Tunded löövad üle pea ja kuna hakkama peab saama väga paljude muutustega on see aeg väga pingeline. Umbes iga kümnes naine kannatab sünnitusjärgse depressiooni eri vormide all, mis võivad väldata mõnest päevast kuni mitme kuuni. See ei tähenda, et olete halb ema või saamatu – tegemist on tõsise ja päris haigusega ning see ei ole teie süü. Kohase ravi ning elukaaslase, pere, sõprade ja tervishoiutöötajate abiga saate kindlasti probleemist üle ja täiesti terveks ning hakkate nautima elu koos uue ilmakodanikuga.

Mis on sünnitusjärgne depressioon?

Kõige levinum depressiooni vorm on sünnitusjärgne masendus. Sümptomiteks on tahtmine nutta, ärrituvus, pinges olek või väsimus, kuid need ei kesta väga pikka aega. Tavaliselt tekib masendus paar päeva pärast sünnitust ja läheb umbes nädalaga mööda.

Tõsisem seisund on sünnitusjärgne depressioon mille ajal vastne ema muutub pikema perioodi jooksul üha ärevamaks ja masendunumaks. Sünnitusjärgset depressiooni põdevad naised on suurema osa ajast masenduses ja märke sellise seisundi taandumise kohta peaaegu ei ole. Osal naistel algab depressioon mõne esimese sünnitusjärgse nädala jooksul, aga on naisi, kes haigestuvad alles paari kuu möödudes.

Sünnitusjärgse depressiooni sümptomid

Sünnitusjärgse depressiooni sümptomid sarnanevad teiste depressioonivormide sümptomitega ja mõjutavad eri naisi erineval moel. Lisaks üldisele halvale enesetundele ja masendusele on tunnusteks ka:

  • madal energiatase või pidev väsimustunne, kuid sellest hoolimata unehäired;

  • ärrituvus ja nipsakus;

  • isutus või liigsöömine, et lohutust leida;

  • huvi kadumine lapse vastu;

  • ärevus- ja paanikahood;

  • keskendumisraskused;

  • üksildustunne;

  • tunne, et kohustusi on liiga palju ja te ei suuda nendega hakkama saada;

  • vähene huvi seksuaalelu vastu;

  • süütunne ja enesesüüdistamine;

  • füüsiline pinge, mis avaldub peavalus, kõhuvalus ja nägemishäiretes;

  • tunne, et te ei suuda lõbutseda.

Emadusega kaasnevad tõusud ja mõõnad ning see tähendab, et arvatavasti tekivad teil sellised sümptomid aeg-ajalt ikka. Kui need kestavad aga ebatavaliselt pikka aega või mitu sümptomit esineb korraga, peaksite otsima abi perearstilt või pereõelt.

Sünnitusjärgse depressiooni põhjused

Sünnitusjärgne depressioon võib tabada iga vastset ema või isa. Osal on see ajendatud ilmselgetest põhjustest näiteks vähene toetus, rahamured, suhteprobleemid või eelnev depressioon. Sageli siiski põhjust ei olegi ja me peame sellega leppima, et saaksime edasi minna.

Diagnoos ja ravi

Esimene samm sünnitusjärgse depressiooni ravis on probleemi tunnistamine. Kui arvate, et teil on sünnitusjärgne depressioon pöörduge perearsti poole või kutsuge niipea kui võimalik pereõde koju. Muidugi on raske tunnistada, et te ei saa hakkama kuid mida kiiremini depressioon diagnoositakse seda kiiremini saate alustada raviga.

Rääkimisteraapia ja toetus

Sünnitusjärgset depressiooni ei ravita alati ravimitega. Tähtsat rolli võib mängida ka sõprade ja pere toetus aga ainult juhul kui tahate ja suudate oma tunnetest rääkida midagi varjamata. Konfidentsiaalse südamepuistamise tagab nõustamine, eneseabirühmad pakuvad toetavat keskkonda kus saate oma tundeid jagada ja kohtuda naistega kes elavad läbi samasuguseid kogemusi.

Tasuta infoliin emme küsib:
800 3663
Ootame teie küsimusi e-postiga info@aptaclub.ee